Rundale lossist sõitsime tagasi Bauskasse. Bauska on maakonnakeskus Lõuna-Lätis, otse sõites umbes tunniajase autosõidu kaugusel Riiast.
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Bauska kohal saab Musa ja Memele ühinemisel alguse Lielupe jõgi.
Linnas asub Bauska linnus. Igal aastal juulikuus toimub seal keskaegse muusika festival.
Bauska asub semgalite Upmale maakonna aladel. Bauskas asus Liivimaa ordu Bauska ordulinnus, mis rajati XV sajandil. Aastal 1445 asustas Heidenreich Vincke von Overberg Bauska ümbruskonda ligi 3000 sõjakäigult Novgorodi vastu kaasa toodud vadjalast, kellest kasvas hiljem välja kreevinite rahvarühm.
Linnus oli Bauska foogtide residentsiks. Aastal 1561 sai linnusest Gotthard Kettleri residents ning üks Kuramaa keskustest. Bauska sai linnaõigused 1609. aastal. Aastal 1640 oli linnas 1500 elanikku, neist kolmandik olid lätlased.
Hilisemal ajal asusid Bauskasse elama ka juudid. Aastal 1897 oli linnas 6544 elanikku, neist lätlasi 45,6%, juute oli 2745 ehk siis 42,0%, ja sakslasi 536 ehk siis 8,2%.
Teise maailmasõja ajal oli Bauska aastal 1944 mõnda aega rindelinn. Lahingutegevuse käigus hävis kolmandik Bauska vanalinnast.
Bauska loss on ainus arhitektuurimälestis Lätis, kus esineb manerismiaegset lossiarhitektuuri ning Kuramaa hertsogiriigi tarbe ja dekoratiivkunsti ilminguid.
Bauska lossi vanem osa on tulirelvade kasutamiseks mugandatud Liivi ordu loss ning hea 15.–17. sajandi Läti sõjaarhitektuuri näide, samas kui uuem osa moodustab oma bastionide, müüride ja vallikraavidega kindlustatud elamutüüpi lossi.
Kivid on lossitornil petlikud, lähemal vaatlemisel osutusid need pealemaalituteks.
Bauska lossiansambel hõlmab kahte osa. Vanem osa koosneb 15. sajandi keskpaigas Liivi ordu poolt ehitatud lossist, ent sellest on tänapäeval säilinud vaid varemed. Lossiansambli uuem osa on Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents, mis pärineb 16. sajandi lõpust.
Bauska asub semgalite Upmale maakonna aladel. Bauskas asus Liivimaa ordu Bauska ordulinnus, mis rajati XV sajandil. Aastal 1445 asustas Heidenreich Vincke von Overberg Bauska ümbruskonda ligi 3000 sõjakäigult Novgorodi vastu kaasa toodud vadjalast, kellest kasvas hiljem välja kreevinite rahvarühm.
Musa ja Memele jõgede ristumiskohale tekkinud kõrgete kallastega poolsaarel asuva linnuse ehitas Teutooni Ordu 1450-te keskel. Foogti peakorterist sai XVI sajandil mõnekümneks aastaks Kuramaa hertsogi residents, millest annab tunnistust XVI sajandi renessanssne juurdeehitus. Linnus kannatas Rootsi-Poola sõjas ning jäeti maha peale Põhjasõda, kui suur osa sellest oli lahingute käigus purustatud või õhku lastud. Praegu on juurdeehituse osa restaureeritud ja osaliselt uuesti üles ehitatud ning vanem osa maalilistes varemetes. Lossis asub ajaloomuuseum. Ent ilmselt nooleotstest, kiivritest ja mortiiridest meeleolukamad on kaunid vaated jõeorgudele ning linna südame poolt linnusele enesele, kui leida üles pargisügavusse peitunud vaatekohad jõekaldal.
Ordulinnuse ajalugu lõppes 1561. aastal, kui koha valis oma residentsiks viimane Liivimaa ordumeister ja esimene Kuramaa hertsog Gotthard Kettler. Ümberehituatööd algasid 1580. aastal ja kestsid 1596. aastani. Eeslinnus kujundati hertsogi elupaigaks. Seal asusid ka majapidamis- ja valitsusruumid, sh saal kuni 1605. aastani koos käinud Landtagile. Suurt tähelepanu osutati dekoratiivsetele elementidele.
1705. aastal langes linnus Vene vägede kätte, kes selle õhkisid. Alles 1973. aastal alustati linnuse uurimist, konserveerimist ja restaureerimist.
Praegu tegutseb linnuses muuseum.
Muuseumis on eksponeeritud ajastutruud rõivad.
Edasi ruumid ning mööbel.
Esimesena ühed tooli jalad, mis mulle silma jäid.
Ja nüüd korraks kööki.
Ruumid olid seal suured ja lagedad
Oli seal paraadruume, nõupidamiste ruume ja magamisruume. Kõik oli aga kuidagi pisut steriilne ja elutu. Lossis liikusid küll ajastutruudes teenijarõivastes daamid/muuseumitöötajad, aga ikkagi õhkkond oli liiga …ma ei teagi milline. Ka selles kompleksis küsiti piletit ostes, kas soovime pildistada ja jaatava vastuse korral tuli osta selleks luba. Seal maksis see õnneks vaid 1.50€, mitte 70€, nagu lavendlitalus.
Ja oligi lossil tiir peal. Jäi vaid imetleda tammeparki.
Peale hommikul külastatud Rundale lossi oli Bauska muidugi lahjavõitu, kuid huvitav siiski.
Päev oli alles poisike ja nii otsustasime võtta suuna Leedu poole, et külastada ühte väga võimsat mõisakompleksi, kus toimus lilleskulptuuride festival.
Üle piiri jõudes, tervitasid meid haned.
Ma olen mitmeid kordi Poola ja saksamaale sõites Leedut läbinud ja alati on millegipärast jäänud Leedu ääremaadest nukker pilt. Paraku nii ka sel korral.
Küll aga oskavad nad ka räämas majade vahele teha kauneid lilleskultuure. Nendest seal puudust ei ole.
Soovitud paika jõudsime üsna kiiresti, kuigi tee sinna polnud just kõige parem. Kohati oli enam vähem korras kruusateele pandud maha üks autolaius asfaltteed.
Jah, sõita tuli meil vaid 50 km, et näha oma silmaga midagi väga kaunist, aga…..sellest järgmises postituses.