Korfu 2019 kokkuvõte

Reisijutud said kirjutatud ja reisist endast on möödas juba kaks kuud.
On olnud aega aklimatiseeruda, kohaneda koduse eluga ja reisimõtteid seedida.
Panen nüüd siia kirja mõtted, mis peale reisi pähe tulid ja pildid, mis meeldisid kõige enam.

Peale reisi olin veel mõnda aega puhkusel, aga kodust välja meid eriti ei isutanudki. Kui puhata nädala väga intensiivselt ja mõnusas kohas kus päikest, sooja, merd ja rõõmsaid inimesi, siis saab tassike päris täis. Nii täis, et kodu on pikaks ajaks ainus koht, kus olla tahad. Muidugi olen ma endiselt seda meelt, et selline puhkus peaks kestma vähemalt kaks nädalat. Siis oleks ikka väga hea, aga nädal on samuti tore ja parem, kui mittemidagi.

Vahepealse aja olengi peaasjalikult käinud tööl(mitte et see tore oleks, aga kuis siis muidu), K on võtnud puhkust tõsiselt ning palju niisama olnud – see tähendab, et lugenud raamatuid, joonistanud, koristanud(see on nüüd viimasel ajal mingi väga oluline ja pidev tegevus), tuba ümber tõstnud, sõpradega väljas käinud nii jalutamas, kui ratastega sõitmas ja isegi telkimas ning mis seal salata – klaverit harjutanud. Võttis endale kevadel eesmärgiks õppida suvel ühte Chopin-i pala ja ongi õppinud. Nüüd ootab pikkisilmi seda aega, millal mul on mahti tema toa remondiga tegeleda. Tapeet on olemas, osalt, aga praegu pole selliseks tegevuseks aega. Tuleb veidi oodata, tuba välja kolida ja mõned eeltööd teha.
Peale muu on meil vahepeal olnud hoida poja lapsed, oleme käinud linnas lustimas, pidasime vanaisa 80-ndat juubelit ja tegeleme talveks valmistumisega ehk siis varume marju ja muud head, mida saab sügavkülma panna.
Juuli oli siis selline rahumeelne.
Augustiks ärkasime taas üles ja kalendris hakkasid päevad ahvikiirusel täis saama kõiksuguseid märkmeid. Igasuguseid erinevaid liikumisi ja tegevusi on juba olnud ning tuleb kõvasti veel. Eriti tore on muidugi see, et kuu viimased kaks nädalat olen jälle puhkusel!!!

Aga…pidin ju kirjutama siiski reisikokkuvõtte.

Oleme seda kahekesi arutanud, et kas oleme rahul ja mis meeldis kõige rohkem ja kuidas edasi.
Seda me ei kahetse kohe üldse, et läksime teist aastat järjest Korfule tagasi. See ON imeline saar ja sinna tõmbab kohe võluväel tagasi. Võin öelda, et sel aastal käisime sellistes kohtades, kus möödunud aastal jäi käimata ja tegelikult on ikka veel kohti, kuhu me pole ka kahe aastaga jõudnud, aga tahaks küll. Korfu jääb kindlasti kohaks, kuhu me varem või hiljem tahame sõita tagasi. Nüüd juba ka sellepärast, et sinna on tekkinud tuttavaid.

Selle aasta lemmikud?
Pretsedenditult võitis Kassiopi, sellele järgnes Parga linn, siis päikeseloojangurannik Logas ja neljandaks jäi kaunis Arillas. Kassiopi ja Parga on tegelikult üsna ühel pulgal, lihtsalt Parga asub hoopis mandril, mitte saarel.
Kassiopi võitis ja sellpärast käisimegi seal nädala jooksul lausa kaks korda. Sel aastal ei olnud meil eesmärki sisustada reisi kuhja ajalooga ja vaatamisväärsustega. Pigem eelistasime nautida hetke, käia kaunites kohtades, palju ujuda ja hästi süüa. Rannas lebamine pole endiselt meie esmane valik ja see, et selle aasta reisil olime me lausa 2x pool tundi lebotoolil lesimas….oli ikka kõva sõna.

Kassiopi

Korfule sattudes minge sinna kindlasti. Juhul muidugi, kui te pole inimesed kes otsivad lärmakust ja pidevat meelelahutust. Hotelli võiks sinna isegi võtta, kui näiteks kolmandat korda saarele puhkama sõita. Sealt ei ole kõige mugavam mööda ülejäänud saart ringi tuuritada, sellepärast soovitaks esmakülastusel võtta hotell suhteliselt pealinna lähedale. Näiteks nii nagu meie majutusime – Benitseses või Gouvias. Mõlemas on mõnus, pole kärarikas aga samas on piisavalt käimist, söögikohtade valikut ja muid toredusi. Kassiopist oleks näiteks üpris kauge minna saarte tuuridele, Parga linna, Meteorasse, pealinna Kerkyrasse. Samas Sidari, Logas, Paleokastritsa, Arillas…on jälle lähedal.

Kui aga enamus saart on juba läbi käidud, siis Kassiopi oleks meile kindlasti järgmine hotellivaliku koht. Väga mõnusalt rahulik, palju väikeseid inimtühje ujumiskohti, piisavalt hea tasemega söögipaiku, rahuldav kaubandus ja soovi korral saab sealt sõita teistmoodi ekskursioonidele. Miks mitte Albaaniasse või siis niisama matkata mööda ümberkaudseid kohti.
Ütlen seda muidugi autota liikleja seisukohast. Kui rentida auto, võib saare ka päevaga läbi kärutada….aga kuhu meil kiiret? Et hingata sisse saare õhustikku, tuleks kõike võtta rahulikult. Autoga sõidad küll kiiremini rohkem kohti läbi, aga tegelikult ei jõua ühtegi kohta süveneda ja kohalikku elu nautida. Aga…kõik sõltub ikkagi inimesest endast, tema eelistustest. Minul ei ole reisil olles kiire, kohe üldsegi ei ole kiire. Tahan lihtsalt olla, lasta ajal voolata ja nautida kõike, mis mind ümbritseb. Hingata enda sisse kohalikku koloriiti ja kohtlaselt naeratada.

Parga linn

Väga meeldis!!! Kohe väga – väga. See on koht, mis vääriks enamat, kui seal laevareisiga käimist. Napp 3 tundi, mis seal vaba aega antakse on häbiväärselt lühike aeg, et tutvuda selle imearmsa linnaga ja lähiümbrusega. Seal oleks tore mõnes hotellis ankrus olla ja siis lisaks linnale ka ümbruskonda tundma õppida. Jälle selline aeglase kulgemise koht.

Netis tuulates on näha, et Eestist on sinna olnud võimalik sõita. Lennujaam pidi seal olema 40 km kaugusel ja mingid lennud on sinnakanti käinud näiteks Aurinkol. Hetkel ma aga midagi meilt sinna suunduvat pole leidnud. Jääb üle muidugi võimalus lennata Ateenasse ja sealt siis siselennuga juba Parga linna lähistele.

Võrratud maalilised vaated, värvilised nukumajad, sillerdav eresinine vesi, huvitavad paigad ja Kreeka värvikad väikelinnad lähiümbruses….see kõik tasub avastamist. Ja päris kindlasti mine Pargasse sattudes sellesse imetoredasse basseiniga söögikohta, kus meie juhuse tahtel käisime. Puhas nauding!

Logas, päikeseloojangu rand.

See oli selle reisi wow-rand. No lihtsalt nii ilusad olid need päikeses küütlevad kõrged liivakaldad ja laia lainega kaldale mühisev vesi. Tunne oli nagu maailma äärel või ma ei oska öeldagi kus. Kindlasti väga väekas koht, samas ka romantiline. Eriti päikeseloojangu ajal. Kui ikka seal kõrgel olles hakkas loojangu ajal mängima vaikne müstiline muusika, siis see olemine oli seal täiesti ebamaine.

Kuna seal lähedal pole ühtegi suuremat asustatud kohta vaid kõigest väikesed külad üksikute perehotellidega ja mõne tavernaga, siis majutuvad sinna enamasti vanemad inimesed. Need, kes tulevadki lihtsalt kaunisse kohta lesima ja õhtul jalutama.
Loojangut vaatama minnes tasuks vaadata pisut ilmateadet, sest kui õhtuks pilve kisub, jääb ilus vaatepilt nägemata. Samas….eks neid loojanguid näeb tegelikult ju mujalgi. Mõni koht on lihtsalt pisut erilisem, kui teine.

Arillas

Nagu Kassiopi, nii on ka Arillas samamoodi strateegilistest kohtadest üpris kaugel. Sealt on ligi sõita Paleokastritsasse, Sidarisse ja Kassiopisse, aga kõik muu jääb lootusetult kaugele. Jällegi- rendiautot kasutades pole väga vahet, aga bussidega liigeldes on tülikas ning sealt nüüd ekskursioone väikesaartele ja Pargasse ilmselt küll üldse ei korraldata. Aga võib olla siiski korraldatakse, kuid sõitu tuleb sel juhul minna ilmselt enne kukke ja koitu, sest ka lähemalt alustades venib päev pikaks.

Muidu aga on Arillas väga looduskaunis koht. Üks väheseid liivarandu, mis meile meeldis. lai, puhas, selge veega, vähese rahvaga. Nagu ühes eelmistest postitustest kirjutasin….vanemaks saades oleks seal mõnus logeleda. Ära käia tasub seal kindlasti.

Sidari

Looduskaunis, huvitava ja omapärase maastikuga koht. Kindlasti väärt külastamist. Meie jaoks pisut ülerahvastatud, kärsitu loomuga ja lärmakas piirkond. Hea meel, et käisime vaatamas, aga hotelli endale sinna ei broneeriks.

Pole seal meile sobilikku rahu ja lisaks sama nagu Kassiopi ning Arillasega….jääb kõigest olulisest kaugele. Sidari on koht, kus avastad kiiresti basseinide võlu. Nendes on seal kuidagi mõnusam ujuda, kui rannas. Peoloomadele ja erinevate atraktsioonide ihalejatele ilmselt paradiis.

Kerkyra linn

Saare pealinna ma tegelikult mingisse pingeritta ei seakski, sest pealinn….see on pealinn ja see on linn. Ainus linn Korfu saarel.
Linna ei saa võrrelda ühegi looduskauni kohaga, sest linnas naudid ja imetled hoopis muid asju. Kerkyra linnale tasub pühendada alati aega ja ühe külastusega ei jõua seal tegelikult midagi näha. See linn ei ole tormakas, seega sealt ei tasu läbi joosta vaid tuleb võtta aega…. ja kulgeda rahulikult.

Kindlasti tasub esmakülastusel haakuda mõne ekskursiooniga, kus kuuleb mõndagi huvitavat linna ajaloo kohta. Külastada kindluseid, astuda sisse tänavaäärsetesse kohvikutesse, nautida sööki, vaadata mööduvaid inimesi, tunda oma nahal mõnusat meretuult…

Uus ja vana kindlus, Kanoni poolsaar oma vaatamisväärsustega, arvukad pühamud, huvitav arhitektuur, kalaturg, põnevad muuseumid, pargid…..ja eelkõige selle linna itaalia/veneetsia hõng.
Ei jõua siin kõike üles loetleda, aga kogenud oleme seda, et Kerkyra ei ole ühe päeva linn. Seal jalutad ja jalutad ja ikka avastad midagi uut.

Gouvia, meie hotelli asukoht.

Julgen soovitada, kuigi ka eelmise aasta Benitseses asuv hotell oli hea koha peal. Juhul, kui olete möllu ja tralli turist, siis ei soovita. Gouvia on suurem koht, kui Benitses ja sellevõrra oli seal rohkem valikut söögikohtade osas ja suurem ala ringijalutamiseks. Kaunis Gouvia Marina oma purjekatega on ainult üks neist kohtadest, kuhu tasub jalutama minna.

Gouviast leiab autentseid Kreeka rahvuslikke tavernaid ja Itaalia sööki ja Hiina toitu jne. Valik on suur. Sõita igale poole mujale saarel on Gouviast väga mugav. Samuti ulatub sinna linna bussiliin, millega saab väga mugavalt liigelda lähiümbruses ja lisaks väljuvad Gouvia peatusest mitmed maakonnaliinid. Nendega saab sõita nii saare põhjaosasse kui ka läände. Kui on soov sõita pealinnast allapoole, siis tuleb suunduda linnaliini bussiga pealinna ja istuda seal ümber mõnele bussile, mis viib lõunasse. Mingi maani läheb lõunasse linnaliin nr.6 ja kui soov kaugemale sõita, siis jälle maakonnaliinid. Gouvia asub suhteliselt saare ranniku keskel, seega vahemaad mujale on mõistlikud.

10 põhjust, miks me armastame Korfu saart

1. Meekarvaline ja sulnis pealinn Kerkyra meelitab sind alati tagasi. Tema rahulik ja vaikne tempo sunnib ennastki aega maha võtma ja vaikselt kulgema. Nendel põnevatel ja kitsastel tänavatel lihtsalt peab jalutama ja kohvikutes istuma.

2. Imelised lasuursinised ja puhtad rannad. Nii läbipaistvad, et ka rinnuni vees olles näed oma varbaid.

3. Lahked ja sõbralikud kohalikud. Rahulikud, rõõmsad, külalislahked, hoolivad, tähelepanelikud…

4. Maitsev ja taskukohane toit. Kõvasti erinevaid valikuid nii kreeka toitudest kui ka teistest rahvusköökidest….ja oh kui maitsev Freddo Cappuccino!

5. Soe kliima, soe vesi. Põhjamaisele inimesele isegi liiga palav, aga nagu ütleb Eesti vanasõna – ega soe konti murra :P

6. Palju lopsakat rohelust, värvilisi õitsvaid isendeid ja lummavad loojangud.

7. Oliivid, kumquaat….Korfu oliivõli on kindlasti üks parimaid. Kumquaat on palju maitsvam kui see, mis meil Selverites müügil, Hiina päritolu.

8. Vaated, kuhu ka ei pööra pead…vaated. Ja veel millised !!!!

9. Mitmekesisus, vaheldusrikkus. Tahad…naudid linnamelu, tahad….naudid merel seilamist…ujumist…ühesõnaga igav pole seal kunagi. Ja ma tõepoolest ei tea, kuidas sellises kohas saaks raamatuid lugeda :D Nii palju muud on teha! Ok, kui ma seal iga päev elaks, küllap leiaks ka lugemise aega. Reisi ajal on aga ainus koht, kus ma natuke lugesin lennujaam või lennuk.

10. Autentsed külad, serpentiinid – ägedad kitsad ja käänulised teed. Mägiküladesse tahaks aga kindlasti sattuda rohkem, mitte ainult läbi sõites.

Korful olles on olnud juhuseid suhelda inimestega, kes on reisinud kordi rohkem, kui meie kaks. Ja seda ütlevad nad küll, et reisides Kreekas, õppisid nad armastama Kreekat(Küprose liigitavad samasse kategooriasse), aga käies ära Korful, hakkasid nad armastama Korfut, mitte üldiselt Kreekat :) Sama rääkisid naised, kellega olin hiljuti koos joogalaagris. Paljud neist olid külastanud mitmeid Kreeka saari, aga Korfu jäi lemmikuks. Nii lemmikuks, et visati õhku mõte….kui äkki läheks teeks ühe laagri kunagi Korful :P
Lahkudes Korfult, jätad sinna maha tükikese oma südant ja loodad tulla jälle tagasi.

Mina hakkan nüüd mõtlema, mida teha tuleval aastal. Ega see reisiraha korjamine pole meile lihtne, aga ikkagi püüame. Tuleval aastal on K-l laulustuudio kooriga ilmselt mingi välisreis mõnele festivalile. Sellest kõik sõltubki, sest sellega kaasneb päris arvestatav väljaminek. Kas ta otsustab sinna kaasa minna, kuhu see reis üldse toimub jne. Sellised reisid on neil olnud Itaaliasse, Kreekasse, Horvaatiasse…eks kuuleb, kuhu järgmisel suvel.
Seniks aga mõtiskleme, mis oleks kui sõidaks avastama…..Horvaatiat? Itaaliat? Makedooniat? Hispaaniat? Mõnda muud kohta Kreekas? Montenegrot? Sloveeniat? Maailm on suur ja lai :)