Eelmise aasta lõpp oli kuidagi eriliselt kiire ja nii jäid blogisse kirjutamata mõndeki lood tehtud töödest. Eks see aasta algus läks samas rütmis – kiire, kiire….kuni tuli aeglane, ehk koroonaviirus. Nüüd on siis pisut rohkem kodus olemist ja seega ka postituste kirjutamise aega.
Päris jõulude ajal, kui kõikjal valitses suur pime, sain valmis ühe beebiteki. Rõõmsa ja helge. Ainult õues ja valges ei õnnestunud sellest pilti teha, sest tellimus tuli piltlikult üleöö valmis teha. No ok, päris üleöö mitte, aga sel väga tegemisi täis ajal oli see mulle paras väljakutse. Ei, mitte teki õmblemine, ikka aja leidmine. Kuid…kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tekk sai valmis ja ühe kollektiivi seltskond kinkis selle oma beebipuhkusele jäänud kolleegile.
Tekk on mõõdus 120 x 120 ja praeguseks on selle omanik juba kindlasti ilmavalgust näinud ning ühel päeval hakkab ta uurima neid aplikatsioone ja õppima sõnu – maja, puu, lill, süda….
Seekordne tekk sai neutraalsetes värvides, sest vist ei oldud päris kindlad lapse soos. Et äkki poiss, aga mine sa tea. Kuigi jah, miks küll ometi on meil need stereotüübid, et poisile ikka sinised ja piigale roosad toonid? Kõik värvid on ju kõigile :)
Ilusat kasvamist sellele beebile ja loodetavasti on see tekike talle armas.