Perioodiliselt satume kevadeti Hansaplanti. Ei olnud erand ka tänavune kevad.
Ma olin küll kohalikult taimeturult, või õigemine taimemüüjatelt, ühte ja teist oma roheliste näppude rahuldamiseks soetanud, aga ikkagi otsustasime ühel laupäeval koos K ja minu sõbranna Ingega käia Hansaplantis silma nuumamas. Eeee, tõttöelda sinna sõites me arutasime asja ja arvasime Ingega mõlemad, et ega meil midagi osta küll pole vaja, lähme lihtsalt taimeküllust nautima.
Kuid…läks nagu läks.
Ja saate aru, ma kirjutan alles juuli keskpaigas sellest :D Eh, tore oli seal, tahaks ju panna pildimälestused üles endale. Seega kuu aega hiljem, aga siiski.
Niikui klaasmajja sisse astud, hakkab peale…lilled, lilled, värvid, palju värve, värvide pillerkaar, lilledeparaad….mida kõike, silmist võtab kirjuks. Pealegi tahaks kõike kohe ostma hakata, eriti K. Tema võtab kohe suure korvi, et äkki…äkki õnnestub emale mõned kärbsed pähe ajada.
Ega jah, oli endalgi keeruline ennast distsiplineerida ja näpud lillepottidest eemal hoida. Maitseainepottide vahele aga sukeldusin siiski ja mõned taimed sokutasin korvi samuti.
Neid valgeid roose oli seal terve plats täis. Vaata ja imesta, kui ilusad. Teisi värve muidugi ka, aga valged lilled on millegipärast alailma minu lemmikud. Need kohe tõmbavad enda poole, midagi pole teha. Mingi seletamatu õrnus on valgetes lilledes.
Järgmisel pildil on üpris sihikindla näoga K ja kui pildi serva hästi vaadata, siis korvist paistavad juba mõned rohelised tutid. Tegelikult olid sinna sattunud(huvitav, kes pani, eks?)tai basiilik, rosmariin, rooma salat ja mõned potikesed tavalisi salatitaimi. K ootas pikkisilmi toalillede osakonda, kaktusefänn, nagu ta on. Eelmisel korral ostsime talle sealt kaks kaktust, mis on tänaseks päevaks märkimisväärselt suuremaks kasvanud ( ei ole otsa saanud) ja üks neist hetkel isegi õitseb.
Peale lilli tuligi selline osa, kus igasugust muud kraami ja eks sealtki paneks aga järjest asju korvi, kui tengelpung lubaks ja kodus ruumi oleks. Õnneks ei ole ruumi ja liiga palju asju hakkab mind niikuinii segama. Olgu parem vähem. Jah, aga ega see siis vaatamist ei sega.
Sukulendid rippuvates potides olid armsad ja K üritas ühte endale juba saada. Kuna aga konkreetseid temale meeldivaid isendeid ühekaupa ei müüdud, jäi sel korral tehing katki.
Tadaaa, nagu järgnevalt pildilt näha, oli täitunud vahepeal võluväel ka meie korv. Esiplaanil rosmariin, salatid, tai basiilik ja…minu sulgvõhik ehk Emerald palm. Ma olen seda lille ammu tahtnud endale koju ja nüüd ei pidanud kiusatusele vastu ning tõstsin korvi. Poti võtsin seekord terashalli, sest seda suurust seda mudelit valget ei olnud, aga meil on teisedki potid lilledel kodus samast sarjast. Ühed huvitavad naturaalsed ja kirjade järgi lisanditeta mahlad jõudsid ka meile korvi, kuigi ma üldiselt mahlu üldse ei osta. Need olid aga kuidagi väga põnevate maitsekooslustega. Üks neist(kollaste viljade mahl) sisaldas ananassi, kollast porgandit, kiivit, kurki, viinamarju, laimit ja ingverit ning teine(oranžide viljade mahl) sisaldas apelsini, porgandit, õunapüreed, papaiapüreed, viinamarjamahla, sidruni mahla ja kurkumit. Kirjade järgi sisaldasid vaid puuviljasuhkrut ja olid gluteenivabad. Justnimelt olid…ammu otsas. Väga maitsvad olid.
Aga…mida see K seal sellise härda näoga näpib ometi?
Tegelikult silitas ta seal oma selle korra lemmikut, ehk Häbelikku mimoosi. See on see lill, mis ennast katsudes ja ööseks kokku pakib. Tuli välja, et ta seda juba netis ammu vaadanud ja endale igatsenud. Nojah, sai siis endale “kodulooma”, kelle eest hoolitseda.
Edasi olimegi juba igasuguste nõude ja muude vidinate vahel ekslemas ja niisama asju vaatamas. Silma tuleb ju nuumata, sest siis tekivad mõtted. Mul praegu ntx on periood, kus ma surfan igal vabal hetkel(mida mul pole)instas, kust leiab kuhjade viisi inspiratsiooni. Õigemini siis, kui olen sunnitud tegevusetuses(rongis, midagi ootamas jne) või voodisse läinud, aga magada veel ei taha. Periood sellepärast, et meil K tuba remondis ja sellega seoses ärkas minus üles kadunud sisekujundaja. Ajan kõiges juuksekarva lõhki, sest mul on peas visioon ja detailid. Kui algselt oli plaanis vahetada toas lihtsalt tapeet, mis on …vist 18 aastat seal seinas olnud veel poiste ajast(aga korralik ja puhas oli tegelikult), siis lõpuks….nojah. Lihtsalt tütarlapsel aeg tütarlapselik tapeet saada. Aga jah, praeguseks hetkeks on värvitud ka ripplagi, tapeet on seinas, üks sein läks värvi alla ….mis polnud üldse plaanis ja nõudis kõvasti pahtel-lihvimist-värvimist…ja tagatipuks võtan üles vana korkpõrandat (kuhu omal ajal koer on rajad sisse jooksnud). Uus põrand on hetkel elutoas ootel. Rääkimata sellest, et mingit mööblit polnud plaanis ja nüüd on plaanid muutunud ning mööblipakendid raskendavad kodust liiklust. Eh, inspiratsioon inspiratsiooniks, aga suurem häda on see, et mul tekivad mingid mõtted ja siis ma pean leidma mooduse, kuidas mõtteid realiseerida ning siis ma otsin ennast segaseks, kust ma leian mõne vajaliku eseme ja just sellist värvi, nagu minu peas on. Ei ole lihtne see mõtete realiseerimine. Ok, toa remondist siiski teine kord eraldi postitus.
Millegipärast ma vaatan ikka rohkem selliseid kas ühetoonilisi või sinisekirjuid tooteid. Aga nad meeldivad mulle. Vahelduseks midagi särtsakamat pildil siiski ka.
Jah, lõpuks vaatas meile vastu siiski kassa ja sinna me suundusimegi. Inge ei lahkunud samuti tühjade kätega, aga mida ta ostis…ma ei mäleta enam…nii nagu ma ei mäleta summat oma ostutšekil :P
Tiir oli peale tehtud ja ees ootas kodutee. Hommikul küpsetasin kodus rabarberikoogi ja seda oli nüüd hea autos nosida.
Igatahes jõudsime oma rohelise kraamiga lõpuks koju ja kodus oli tarvis midagi oma saagiga peale hakata.
Samal õhtul ei teinud ma midagi, sest Inge jäi veel meile külla ja juttu jätkus kauemaks. Kuid pühapäeval, siis hakkasin ma teisel päeva poolel oma taimekesi istutama ja õhtuks olid nad saanud kõik endale suuremad potid ning kolisid juba rõdul elavate taimede seltsilisteks. Seltsi oli neil küllalt – tomatid ja kurk, kuumaasikad ja erinevad lilled…
Panime nende auks õhtul isegi hulgaliselt küünlaid põlema.
Sellel rõdu pildil otse ees all paistab üks raagus puuke. Selle bugenvillea ostsin ma möödunud aastal Lillesahvrist, sest ma lihtsalt ei suutnud teda sinna jätta. Niikui nägin, kohe teadsin- see on minu puuke. See on üks minu lõunamaine lemmik. Imeilusad on nad looduses. Suured, võimsad ja erivärvilised. Praeguseks hetkeks on see puuke mul kenasti lehte läinud ja loodan, et enne sügist näeme uuesti ka tema õisi. Rõõm oli suur, kui sain aru, et mul on õnnestunud ta üle talve hoida.
Ja nüüd lihtsalt mõned nopped rõdult.
Esimesed kevadised õitsejad pottides on tavaliselt ikka võõrasemad. Õitsevad siiani. Peaks ütlema, et üle ootuste pikalt pakuvad nad õiteilu sel aastal. Pole välja veninud ega midagi. Õitsevad ja rõõmustavad.
Kuumaasikad. Nendega on sel aastal kummalised lood. Esmalt ostsin 4 taime punaseid, mis ongi selles amplis rõdul ja nii kasvatan ma neid igal suvel sügiseni välja. Saak…siiani oleme saanud vaid 3-4 marja, õitseb nagu küll…aga marju väga ei tule või tulevad juba krimpsuskortsus olemisega, et süüa ei kõlba. Teised kuumaasika taimed ostsin valge marjaga ja istutasin maja taha aiamaale. Oh, lehepuhmas on võimas, aga marju….mida pole, seda pole. Mõned õied vaid.
Eks siis paistab, kas midagi sealt veel teisel suve poolel on üldse tulemas. Kui see suur kuumus oli, siis kastsin neid ikka hoolikalt, aga äkki siiski said kuidagi liiga päikeselõõsas. Kes teab.
Järgmisel pildil on tai basiilik. Pisike, nagu ma ta ostsin. Praeguseks hetkeks on temast saanud üsna muljetavaldav põõsas. Leebema lõhna ja maitsega, kui tavaline basiilik, aga väga maitsev.
Ja rooma salat. Tilluke taim. Käesolevaks hetkeks oleme saanud temalt väga palju lehti salatisse.
Kurk….see on selline sort, mis ronib, aga kurk ei ole suur. Taim on roninud praeguseks kasvuhoone katuse alla välja. Esimese hooga saime üpris ruttu 3 kurki ja siis tuli hulgaliselt õisi ja pisikesi kurgitami…mis mingil põhjusel enamuses kuivasid ära :( Praegu vaatan, et mõnest on ehk jälle asja saamas üle pika aja. Kasta on saanud küll regulaarselt.
Tomateid on seevastu taimede küljes hullult palju. Kolm on palkonitomatid ehk siis viljad on nagu kirsstomatil. Üks peaks olema suurema viljaga ja kollane. Esimesed punased on näidanud enda värvi.
Suvine eluke rõdul on mõnus, kui just üüratu tuul ei räsi minu taimede rahulikku elu. Päikesepoolsel rõdul on kõvasti soojust ja valgust. Viimasel pildil on lilled minu tänavusest esimesest amplist, mille sain sünnipäevaks. Imeilus oli. Mõni nädal tagasi aga tõusis päeval hull tuul ja kui mina tulin töölt, oli tuul teinud oma töö. Poputasin seda nii ja naa, aga tulutult. Taimed olid tuulega murdunud. Ega midagi, lõikasin mullani varred maha ja nüüd tulevad juba vaikselt uued rohelised võrsed. Loodan selle kauni ampli tagasi ellu äratada. Järgmise tuule ajal olin juba targem – tomatid tassisin tuppa ja amplid tõstsin põrandale. Ükski taim liiga ei saanud. Tuul oskas ainult väga edukalt kasvuhoonelt katte maha koorida, aga tore, et jättis selle rõdule maha, mitte ei proovinud seda lennutada nagu lohet.
