Meil on kodus täpiline koer ja täiesti järjepidevalt sigineb meie elamisse veel teisigi täpilisi esemeid. Mis teha, täpi-triibu-ruudu haigus on mind piinanud juba palju aastaid ja üle ei paista see samuti minevat. Nii käin vaatan poes ühte täpilist tapeeti juba pikemat aega ja mõtlen, kuidas seda oma magamistuppa sobitada…Isegi blogi taust on juba täpid peale saanud.
Blogi välimus muide tasapisi hakkabki muutuma.
Tegelikult tahtsin kirjutada hoopis uuest täpilisest rõivaesemest – nimelt tütre tuunikast. See armsalt täpiline trikotaažkangas jäi mulle kunagi talvel kangapoes näppu ja ootas nüüd kapis inspiratsioonipuhangut. Ootamatult saabus see puhang just eile. Ega siin midagi – kohe tegema. Kui laps lasteaiast koju jõudis, oli tuunika juba peaaegu valmis. Oh neid säravaid silmi ja ootusärevust, et täpilist kehakatet saaks juba selga proovida. Lapse ehe rõõm annab aga tiivad ja natukese aja pärast oligi kõik valmis.
Tuunika on rinna alt läbilõikega. Alumine osa pisut kellukeses ja lõikejoonel kroogitud. Kaunistuselementidena on kasutatud erinevaid kangaid. Tumedamat ja pisema täpiga trikortaaži, täpilist sifoonkangast ( millest on ka tagant seotav vöö) ning puuvillast heegelpitsi. Jaaaaa….meil on kapis veel täpilisi kangaid ;)
Üks hetk arvas preili pildistamise ajal, et nüüd peaks tausta vahetama :) No suured ju teevad nii, eks .
Laps õnnelik ja ema rõõmus :)
See ongi peamine, et ilus asi teeb lapse õnneliukuks ja ema rõõmsaks:)
Jah, eks õnnelik laps ongi emale suurim rõõ, motivaator ja tunnustus :)