Lasteaia lõpukleit

Selle kleidi saamislugu on lihtne – lapse enda soov.
Meie pere vanem M lõpetas juuni alguses lasteaia ja juba kevadel oli meil jutt, et mina õmblen talle selleks tähtsaks päevaks kleidi. Ema saatis isegi mulle ühe pildi, milline võiks kleit olla. Mingi aeg aga olid mul kangajäägid elutoas laiali ja just sel päeval tulid nad meile külla. Laps leidis sealt endale kahvatukollased kangad ja teatas, et sellest tuleb tema lõpukleit ehk päikeseprintsessi kleit. Koos mõtlesime milline võiks olla tegumood ja nii jäigi. Mulle meeldivad iseteadlikud lapsed, kes teavad, mida nad endale selga soovivad ja on ütlemata tore, kui vanemad ega vanavanemad ei hakka sel juhul sellist soovi maha laitma, vaid austavad lõpetaja soovi. Last tuleks suunata vaid ehk siis, kui ta on ikka oma sooviga täitsa lepikus või on soov sündsusetu ja üritusega kuidagi mitte sobiv. Ma olen omal ajal näinud mitmeid lapsi(põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid) kangapoest väljumas silmad märjad, sest ema ei lubanud osta sellist kangast, nagu lapsele meeldis. Lõpetab ju ikkagi laps ja meie asi on teha ta sel päeval õnnelikuks ja kauniks.

Kleit sai meil kahekihiline. Alumiseks kihiks läikega satiinkangas ja pealmiseks kihiks pits, mida vähemalt mingi aeg nimetati prantsuse pitsiks. Selline veidi üle meetri lai kangas, mille servad pitsisakilised.
Lõige lapselikult armas. Rinna alt läbikõige ja alumine osa üpris laiaks tõmmatav kelluke. Peale ülemise ja alumise osa kokkuõmblemist moodustasin sissevõtte kohale voldid. Kaunistuseks alusriide materjalist lai vöö, mida sai siduda lipsuks nii ette, kui taha. Kuidas mõte parasjagu oli.

Kuna alumist osa ei saanud kuidagi lõigata välja kellukesena nii, et alläärde jääks ka sakiline pitsi serv, lõikasin selle sakilise osa kanga küljest ümber motiivide ära ja panin pärast selle riba käsitisi alumise ääre külge. Jah, tükk tegemist, aga tulemus sai kena.

Kleit on tarvis kuidagi selga saada…jah, seljataga oli peitelukk.
Natuke kurb oli meil kõigil, et ei saanud osa lasteaia saalis toimuvast lõpetamispeost….aga peale seda saime ikkagi kokku, pildid tehtud ja õnne soovitud. Praeguseks on jäänud vähem kui kuu ja väike preili alustab kooliteed.