Tagantjärgi lugu.
Pool juulit ja mõne päeva augustist olin tööl, tööl ja tööl. Lämbusin sõna otseses mõttes, sest temperatuurid olid ägedad – ruumis endiselt +35. Õues oli teadagi kohati väga kuum, aga seal oli vähemalt mingi õhuliikumine. Eks ma siis tiksusingi selle aja töö ja kodu vahet ja väga millelegi muule mõtlemata. Erandina oli juuli keskel ainult täiesti spontaanne plikadega Ahvenamaal käimine, millest tuleb eraldi postitus. Neljapäeviti käisin Hagudis asendamas puhkusel olevat töötajat ja seal vähemasti oli pisut parem olla kui põhitöökoha kuumakatlas.
Juulis käisime nagu igal aastal vanaisa sünnipäeval. K käis isaga vapralt purjetamas ja jõudis nii Pranglile kui Naissaarele ja kuhu kõike veel. Isegi ööbis mõned ööd purjekas, mis on omamoodi eriline. Kuu lõpus oli sõbrannadega mitu päeva Pärnus. Eks vanus olegi nüüd sealmaal, et elatakse oma elu ja liigutakse oma liikumisi. Mina pean õppima lihtsalt usaldama ja uskuma, et olen lapse kasvatanud arukaks. Ja…esimest korda käis ka päris tööd tegemas. Sõbrad Kalamatast kutsusid ta asendustöötajaks Balti jaama turuletti. Täiesti põnev esimene kogemus.
Ise nautisin juulis pärast tööpäevi kodust elu ja väheseid päris üksi kodus olemisi. Mmm…sõbrannaga sain ka linnas kokku. Veetsime mõnusasti aega NOP-i kohvikus, käisime Coralliklubis ja viisin talle häid eeterlikke õlisid, mida ta soovis.
3-st augustist algas mul puhkuse teine osa. Ojee, seda ma ootasin lausa väga. Ma ei planeerinud alguses kohe mittemidagi, peaasi et saaks sellest kuumast tööruumist välja. See pidev enda hautamine pole kuigi jätkusuutlik. Mõtlesin, et hoian lapsi, seiklen nendega ringi ja olen lihtsalt kodus. Pere jaoks olemas. Sel suvel oli kohe selline vajadus lihtsalt olla. Küllap siis aastatega mõõt täis saanud liigsest rahmeldamisest. Oli selline mõttepausi aeg ja ma ei punninud sellele vastu. Hea oli tunda ennast rahulikumana, pingevabamana ja pere jaoks olemasolevana. Võimalik, et see oli ka hoopis sellest, et üle pika aja meil pere tavalisest suurem. Väikesed lapsed võtavad paratamatult suure osa sinu energiast, aga see ei tähenda, et ma vanaemaks olemist ei naudiks. Puhas rõõm. Lihtsalt mujale jagub mind mingi perioodi vähem.
K käis laulustuudioga laagris. Soomes. Seal käivad nad üle aasta ja nüüdseks juba rohkem, kui 20 aastat. Seega pole midagi võimatut. Kui tahtmist on, saab ka Soomes laagris käia. Tagasi tulles olid muljed ülivõrdes ja rõõm sõpradega ning oma lauluõpetajaga koos olemisest üüratu. K seikles mul eelmisel suvel üldse väga palju ringi, ise rõõmus ja roosa. Mina jälle nautisin üksi kodus olemist, kui samal ajal ka ülejäänud pere kuskil liikumas oli. Sai tube koristada ja oma tomateid rõdul imetleda.
Pereringis käisime tähistamas ühe armsa paari 25-ndat pulma-aastapäeva. See oli üle pika aja selline mõnus laua taga istumine. Viimasel ajal taolisi just palju ette ei tule ja noorpaari pärast on mul siiralt hea meel. Omal ajal tegin pruudile pulmameigi ja elu üllatas nüüd sellega, et oleme hõimlased.
Kuu algusest hakkasin ajama perekondlikku purjetamist. Ega see pole mingi lihtne tegevus. Kõigepealt tuli selgeks teha millistel päevadel suur R on vaba. Vahetustega töö + majaehitus, viib vabade päevade arvu miinimumini. Siis tuli leida K issi abil päev, mil purjekas vaba on ja meile ka aeg sobib. Ei, see ei olnud lihtne, aga me saime hakkama. Ja lõpuks tuli saada veel kokkuleppele ilmataadiga, sest peale seda, kui augusti alguses suur kuumus meid rahule jättis, hakkasid külas käima vihmapoisid. Vihma oli otseloomulikult vaja, kuigi mitte siis, kui on isu purjetama minna. Muide seda jahenenud ilma nautisin ma terve puhkuse sajaga. Soe oli kogu aeg ja vihm elu ei seganud, aga vähemalt oli lõpuks midagi hingata ja jaki sai vajadusel alati peale visata. Igatahes me selle purjetamispäeva leidsime. Nooremal R-il oma kaasaga õnneks oli lihtsam plaaniga sobituda ja K tädil oma perega samuti. Ainus, kes oli puudu, oli K õeke, kes oli samal ajal hoopis Muhumaal. Fakt kui selline – 100% ei sobi kunagi kõigile üks ja sama päev. Meil oli see % õnneks 100 lähedane.
Eelmisel õhtul oli ilmaprognoos kõike muud, kui hea. Lausa kole oli. Suur R saatis kuvatõmmise, mis pani kulme kergitama. Mina olen muidugi see – tass on alati pooltäis tüüp ja ütlesin, las olla, hommikuks on asi parem. Sisetunne lihtsalt ütles. Oligi parem. Suur R läks oma perega linna autoga, meie K-ga rongiga. Me lihtsalt ei mahu praegu kuidagi ühe auto peale ära. Linnas lippasime poest läbi, ostsime merereisi tarbeks süüa ja lidusime Linnahalli juurde bussipeatusesse, et kiirelt Noblessneri sadamasse sõita. Bussi astudes kohtusime juba noorema R-i ja tema kaasaga. Täiesti juhuslikult, sest poiss oli eelmisel päeval(või oli see sama hommik?) oma auto maha müünud. Rõõmustasime bussis, et ilm näe super, päikegi väljas ja kui jõudsime Noblessnerisse ning väljusime bussist, kukkus vihma sadama ja ikka kohe täiega. Jooksime räästa alla. Mina ja K, tüdrukud, kes pole papist, läksime varsti ikkagi sadamasse ja olime katamaraanile(jajah, Nordea) jõudes pisut märjad. Minu rõõmuks oli suur R laste ja kaasaga juba kohal ja kuivad. Ootasime ära noorema R-i kaasaga ja K tädi perega ning lasime otsad lahti. Selleks ajaks oli läbi saanud ka vihm, mis peksis mere tagasi siledaks.
Me saime imelised 3 tundi Tallinna lahel. Pere oli koos ja ilm oli purjetamiseks suurepärane. Ei kordagi mootorimüra, ikka uljalt purjede all siia ja sinna. Sai lainet ja sai siledamat vett. Ja uljas K sai jälle purjekat juhtida ja kai äärde sadamassegi selle aluse roolida. Las aga harjutab, väike meremees :)
Pärast purjetamist suundusid autodega pered igaüks oma suunda ehk koju ja meie K-ga+ noorem R kaasaga ronisime isa A autosse ning läksime noortele külla. Pidasime seal väikese puhkepausi ja siis käisime noortega Sportlandis ja Matkaspordis. Nemad nimelt soetasid endale veel puuduolevaid asju matkavarustusse. Alles nad tulid nädalaselt Horvaatia reisilt ja juba läksid kuu lõpus Hispaaniasse mägedesse matkama. Püreneedesse kaheks nädalaks. Seljakottide ja magamiskottidega.
K helistas augustis oma klaveriõpetajale. Eksole, muusikakool läbi, aga igatsus suur. Küll neil oli pikk kõne ja palju rääkida. Õpetaja rääkis oma elust ja K oma suvest ja siis pidasid sügiseks plaane. Õpetaja pidi minema kooli ja hakkame kohe K asju seal korraldama. Ta ju tahtis elueest, et K klaverõppe lisa-aasta kõrval läheks ka muusikakooli lauluklassi lisaks laulustuudiole. Sügis tõotas tulla loominguliselt põnev.
Puhkuse viimasel nädalal tegime K-ga ühe Helsingi tuuri ja augusti viimane nädal oli mul juba töönädal. Nuuks.
Mis Helsingit puudutab, siis seal on alati tore. Selline mõnus kosmopoliitne linn, kus on alati midagi teha.
Kuna laev väljus varahommikul, siis otsustasime võtta endale eelmisel õhtul ühe väikese odava toakese otse sadamas ja jäime sellega väga rahule. Ei mingit rabistamist hommikul liiga vara. Ärkasid üles, kõndisid paarsada meetrit sadamasse, astusid laeva ja sättisid ennast reisi ajaks hommikusöögile.
Aga Helsingis…
…võtame seal tavaliselt ette lisaks jalutamisele mõne sellise koha külastamise, kus varem pole käinud. Sel korral oli selleks kohaks Amos Rex. Selline omapärane kaasaegse kunsti muuseum. Ilmaga meil taaskord vedas ja lõpuks nautisime veel kojusõitu pooltühjas Silja Europa laevas. Hommikune sõit Star-iga oli kõvasti rahvarohkem. No ikka väga täis laev oli. Meie küll ei lasknud ennast rahvast segada, leidsime hommikusöögi buffees endale mõnusa aknaaluse koha ja veetsime seal aega sisuliselt Helsingisse jõudmiseni. Päeva jooksul kõnnikilomeetreid kogunes ja isegi natuke šoppasime. Tahtsime küll jõuda ka Helsingi moodsesse raamatukogusse Oodi, aga sinna me enam ei jõudnud. Eks midagi peab ka järgmiseks korraks alles jääma.
Üpris hilja Tallinna tagasi jõudnud, sõitsime trammiga Vineeri peatusesse ja kõndisime 15 minutit noorema R-juurde öömajale. Noored ise olid kusagil parasjagu ära. Hommikul ärkasime ja avastasime, et ei oska me kasutada seda moodsat kohviaparaati ega peenikest elektroonilist teekannu. Vahepeal suhtlesime minu Lasnamäe veerul elava sõbrannega ja tema kutsus meid hoopis enda poole hommikusöögile. Nii me sinna siis läksimegi ja pärast tulime koos jalutades kesklinna tagasi. Õhtuks olime kodus ja rõõmsad, et kaks päeva said väga mõnusasti sisustatud.
Suvega siis asjad ühel pool. Ilus, soe ja tore suvi oli. Päris kindlasti mahtus sinna veel palju rohkem, kui kirja sai, aga eks miski peab jääma ka endale.