Nädal tagasi käisime tütrega pealinnas asja tegemas. Käisime seda meie – päeva tegemas. Eks me oleme kodus ka palju koos, aga siis enamasti mina teen tööd või teen süüa või koristan ja päris koos saame istuda alles õhtul unejutte lugedes, päevasündmusi arutades või lihtsalt päeva jooksul pisteliselt suheldes. Nendel päevadel aga kus me oleme koos kodust ära, oleme ikka rohkem teineteisi päralt. On aega koos tegutseda, rääkida, arutleda ja mõtiskleda.
Nädal tagasi oli sombuste ilmade vahel üks imeliselt päikeseline päev ja nii startisime me rongiga peale lõunat kohe Tallinna. Enne minekut on meil kombeks, et kumbki pakib oma seljakoti. Mina jah ka seljakoti, sest kui on kaasas fototehnika, siis eelistan teda kanda kaitstult. Lapsel seljakott aga puhtalt mugavuse pärast. Sinna paneb ta siis endale mõne olulise asja, nagu näiteks paberi ja pliiatsid joonistamiseks, kui rongis tahtmine tekib. Igaks juhuks mõni riideese ja nüüd siis ka oma isikliku fotoka, mida ta veab igale poole kaasa. Jõudsime linna kell 14.30 ja etteruttavalt pean mainima, et ma ei kuulnud päeva jooksul tema suust ühtegi virinat, et ta ei jaksa või ei taha või ei viitsi. Päeva jooksul kõndisime me aga väga palju jalgsi ning koju läksime alles viimase rongiga, mis väljus jaamast mõni minut enne 22. Superkaaslane!
Pika päeva jooksul jõudsime me natuke poodelda, palju jalutada ja rääkida, süüa lõunat, vaadata Eesti moedisainerite moeetedust Moemaania Viru keskuse aatriumis ning mõnuleda mereäärses õhtupäikeses. Rongijaama jalutasime läbi õhtuse sumeda vanalinna ja kuna pissihäda tabas last täiesti ootamatus kohas, külastasime Kolme õe hotelli :) Vastuvõtus oldi meie vastu väga lahked ja juhatati kenasti keldrikorrusele asuvasse tualettruumi, mis oli ümbritsetud kaunite vitraažidega.
Koos olla, teha ja kogeda on mõnus.
Mõned meenutused moeetenduselt…
Kui me Viru keskuse aatriumi saabusime, võttis Kirke kohe endale positsiooni sisse….ikka pressifotograafide sekka :)
Ma ise hoidsin ikka tagasihoidlikult eemale. Ja markantne kuju, nagu ta seal oli, jäi kohe fotograafidele ka silma. Järgmisel päeval avastasin tema pildi juba Õhtulehe kodulehelt. See allolev on küll minu tehtud.
Peale moedemmi vaatasime üle kõik müügiväljapanekut ja Kirke läks uurima, mis toimub modellitelgis.
Omal algatusel ajas ta taga enda lemmikuid – superstari saatest tuntuks saanud Rosannat ja modellisaate finalisti Triinut :) No tahaks ju ilusate tüdrukutega pilti teha :) Teised modellid teda ei huvitanud kohe üldse.
Kui linna tekkisid külmutatud jogurti müügipunktid, kadus huvi jäätise vastu. Nüüd ikka, kui linna minek, tellitakse varakult juba tops külma jogurtit. No ja sellesama magusa taustal peab ju poseerima.
Kui lapsega koos, siis peab lapsel olema võimalus ka mõnel mänguplatsil lustida.
Vaikselt vastu õhtut hakkasime jalutama sadama suunas. Ikka läbi Rotermanni kvartali. Mõne ukse all olid ahvatlevad kleidi, mida tuli lähemalt silmitseda…
Ja nii jõudsimegi merele lähedale. Istusime siin ja seal, kail ja kohvikus, nautisime vaikset ilma ja madalat päikest, sillerdavat merd ja elu ennast :)
Teel jaama jalutasime läbi vanalinna ja leidsime ilusad üridikastid keset muud melu. Vaatasime üle paksu Margareeta ja rääkisime Margareeta ning pika Hermani muinasloost…Imetlesime huvitavaid vanalinna uksi ja Oleviste kirikut.
ja Balti jaama jõudsime, kui päike oli juba madalal…
