Võrreldes tänasega, oli eile imeliselt ilus ja soe päikeseline päev. Võiks öelda, et lausa palav. Pulmadeks ideaalne.
Kell 12.15 istusin mina naabrinaise valge ratta selga, viskasin meigikoti ja fotoka korvi, ning väntasin uljalt peigmehe koju, et hoolitseda noorpaari välimuse eest.
Kohale jõudsin pisukese ajavaruga, sest ega ma ei teadnud ju kus see vajalik tänav Uuskülas asub ja kaua ma sinna sõidan. Tegelikult oli sinna vaid 2,5 km ja kohal olin ootamatult kiiresti. Isegi ära ei eksinud. Pruut oli alles juuksuris, seega esimesena sai kerge jumestuse peigmees. Jajaa, peigmees. Ei maksa siin üldsegi imestada, sest ka mehed tahavad olla pruudiga võrdselt piltidel kaunid ja ühtlase jumega. Loomulikult ei värvinud me peigmehel silmi, aga mis oli vajalik, selle tegime ka ära. Ja ausõna, peigmeest me selleks ei survestanud ega käsi ei väänanud :D
Peig korras, jäi pisuke aeg üle ajada juttu pruutneitsiga ning sealt see pruut saabuski juba.
Kaunis, rõõmus ja õnnelik. Just selline, nagu pulmapäeva hommikul üks mõrsja olla võikski.
Algas minu etteaste.
Pruut sai kaunimast kaunim…
Siis aitasime pruudile selga kauni lohiseva sabaga kleidi…
ja seal ta siis meie ees säraski…
Kohal oli juba noorte sõbrapoisist fotograaf, kes jäädvustas nende ilusat päeva.
Kaunist kooselu, mõistmist ja armastust, kallid Maret ja Jaak!
Kusjuures, esimeste piltide peal on lihtsalt ilus inimene, aga kui pruutkleit seljas, siis muutuski pruut pruudiks. Väga ilus:)
Eks ta nii ongi, pruutkleit teeb pruudist lõplikult pruudi…printsessi.