Üks päev oli mõistus otsas, mida süüa teha. Ilmlselt see tunne valdab paljusid, kel iga päev suurele perele süüa teha. No mis suur küll, aga minu jaoks on nelja meesterahva söötmine paras katsumus ikkagi ja see nõutusetunne valdab mind üpris tihti :(
Vaatasin, et mida mul kapis on. Midagi erilist seal ei olnud, aga vastu vaatas üks kookospiima purk, mida ma polnud osanud kusagile kasutada. Mõeldud tehtud, sukeldusin oma kokandusriiulisse. Näppu jäi üks Selveri Köögi retseptileht, mida otsustasin vastavalt võimalustele mugandada.
Porrut mul polnud, aga hakkisin pannile kaks suurt sibulat. Hulka kallasin värskete Å¡ampinjonide asemel külmutatud Å¡ampinjonid ja siis hautasin hoolikalt nad koos läbi.
Mõne aja pärast lisasin 600 g seahakkliha.
Muide, olen teinud huvitava tähelepaneku, et seguhakkliha eritab märksa rohkem rasva pannile, kui seahakkliha. Algul tundus veider, aga ilmselt pannakse segusse ERITI rasvast sealiha. Pekki siis :P
Hautasin sibulaid, Å¡ampinjone ja hakkliha, kuni hakkliha kergelt pruunistus.
Retsept nägi ette, et võib lisada tÅ¡illipipart. Minul oli käepärast purk jalapenosid ja pressisin sealt mõned tükid läbi küüslaugu pressi.
Seejärel kallasin peale purgi ( 400 ml) kookospiima ja hautasin edasi. Veidi aja pärast lisasin ühe lahustatud puljongikuubiku, natuke pipart ja oligi valmis.
Juurde keetsi sõmerat pikateralist riisi.
Toit sai hea. Mõõdupuuks meespere rahulolev mõmin. Isegi seente vastu toidus ei protesteeritud, mida mõned isendid alati teevad :D
Ühel päeval astusin läbi Stockmanni kaubamajast. Mulle meeldib seal toiduosakonnas kolada. Enda rõõmuks sain sealt mündiželeeed, mida olin juba kordi otsinud, aga polnud peale sattunud. Väga mõnus lisand lihatoitudele. Eriti lamba-, kana ja kalkunilihale.
Üks kena asi, tekkis veel hiljuti meie koju. Kallis sõbranna tõi mulle järgi sünnipäevakingituse. Väääääga kauni dsainiga tass:)
Ma olen neid tasse juba ammu nautinud Viru Keskuse Rahva Raamatu kohvikus. Kuigi on disain tavapäratu ja esmapilgul tundub ebamugav, siis käes hoides see petlik mulje haihtub täiesti. Tass on ergonoomiline ja väga mõnus.
Oh need on minu lemmiktassid!!! Kahjuks endal pole aga oleme neid teistele kinknud (just täna viisime sünnipäevakingiks). Aga endale ei raatsi osta….
Meie peres seentega probleeme ei ole, senikaua, kui pole tegu Å¡ampinjonidega. Poiss sööb neid ka hea meelega, aga meheraas eriti ei taha, ütleb, et talle ei istu nende omapärane maitse, ja sõimab neid – vabandust! – sitaseenteks. :)
Aga jah, mulle käib aeg-ajalt üle jõu kolmegi inimese menüüd välja mõelda, nii et see on tuttav tunne. :)
Ma ostaks neid tasse ka endale, kui hammas peale hakkaks :) Tegelikult on sellest sarjast veel teisigi nõusid. Ehk aegamisi proovin siiski juurde soetada, aga jah, kingituseks on oivaline .
Meil ei sööda vabatahtlikult mingeid seeni :D Meheraas küll sööb, aga lapsed mitte.