Läinud pühapäeval oli meid kutsutud linna Romi sünnipäevale.
Pidu oli vägev, lastel möllamist südamest ja mina tegin vahepeal non stop lastele näomaalinguid. Ega see kerge tegevus polnud, aga lastel oli lõbus ikka. Miks polnud kerge? Kui õues on väga palav, lapsed hüppavad batuudil ja jooksevad ringi, siis teadupärast nad kõik leemendavad ja higistavad. Sellisel pinnal hakkab iga värv jooksma. Lisaks ei taha väikesed inimesed just väga paigal kah püsida. Hädad hädadeks, aga maalitud ma lapsed sain. Hulgaliselt liblikaid, Kitty – kasse ja muid tegelasi.
Rääkida tahtsin aga hoopis seelikust.
Tegemisega oli oi kui kiire. Eelmisel päeval oli mul tööpäev varahommikust ööni, seega tegemiseks ainus päev oligi reede- nädal tagasi. Vot nii kiire oli, et niidiotsad lõikasin ja kummi ajasin värvlisse juba rongis, teel linna. Romi tahtis juba eelmisel aastal seelikut, aga kuidagi jäigi see tegemata. Nüüd parandasin ennast ja õmblesin seeliku sünnipäevakingituseks.
Pildidki said tehtud tänu suurele kiirele sipsniuhhti enne meie sünnipäevalt lahkumist ja teise kleidi peal :) Romi ise sai maalitud tema soovil petshopiks :)
Head keerutamist Romile!
Seelik on puuvillasest lillelisest, triibulisest ja mummulisest kangast, allääre kaunistuseks broderiipits ja esimese satsi kohtumisel teisega ühendab neid roosimustriline dekoratiivpael.
