Selle elu kajastamisega on just nii nagu on. Ikka jõuan ma pildid küll teha, aga kajastada alles siis, kui rõdul või aias jälle elu jupikese edasi arenend. Sisutihe suvi ei anna just palju aega arvuti taga istuda ja blogisse sissekandeid teha. Istud arvutis küll, aga muudel põhjustel.
Rõdu aga on meie pere selle suve kodune lemmikkoht. Seal armastab asjatada iga meie pere tegelane ja isegi koer patseerib seal suurima rõõmuga. Teda tuleb küll pisut valvata, et ta mõnda taime või vilja ei otsustaks nahka panna – taimetoitlane, nagu ta meil on :D
Ripptomat on hästi lopsakas ja pisikesi tomateid on kohe hulgim. Päikesevaesel suvel pole nad ainult suvatsenud veel põski punaseks värvida. Küllap varsti juhtub see siiski :)
Suured tomatid on samuti vilju täis ja ootavad punastamist :)
Vahest käib rõdul lapse ja koera mäng. Kirke sööb aiamaalt toodud porgandeid ja Carro üritab neid temalt kätte saada.
Enamasti loovutab laps koerale porgandivarsi, mis on teadupärast noortena täitsa söödavad ja koerale maitsevad küll :)
Mäng kandub muidugi ühest kohast teise ja mõne aja pärast võib neid avastada toast…
Kurgitaim, see üks, mis alles jäi, on meil väga tubli. Teise sisse puges mingi elukas ja taim sai hukka, aga see üks mis alles, küll selle küljes on palju pisikesi kurgipoegi. Esimene täis kasvanud kurk aga läheb homme salatisse :)
Jah, seesama suur sealt läheb söögiks, mis tegelikult on veel suurem, kui pildil, sest pilt tehtud ikka juba eelmisel nädalal.
Lillede üle võib ainult uhke olla. Küll kasvasid lopsakateks ja õisi on nii, nii palju. Terve suve on nad meid oma iluga rõõmustanud.
Koer käib ilma Kirketa ka muidugi rõdul, aga siis me peame teda luurama, et millega ta seal ikka tegeleb.
Selline mõnus seis meil siis rõdul ongi. Lilled pottides ja vaasis, tomatid/kurgid/piprad/salat ootamas sööjaid…mõõõnuuuus!
