Uus hommik, uued tegemised.
Nagu eelmiselgi hommikul, sõitsime liftiga hotelli kõrgeimale korrusele, nautisime hommikusööki, ilusat vaadet ja päikesepaistet ning seejärel suundusimemtaas DOKK1-e.
Teine päev DOKK-is tähendas meile tihedat õppimise päeva. Nimelt viidi läbi sel päeval spetsiaalselt meie jaoks disainmõtlemise koolitust. See oli põnev, arendav, ajurünnaku tüüpi ettevõtmine püstitatud probleemi lahendamiseks. Probleemiks seati meile ette olukord, kus külastajatel oli tarvis üles leida paik, kus toimus neid huvitav üritus. Nagu päeva lõpuks selgus, polegi see asukohta mitte teadva inimese jaoks lihtne. Eks meie kui külalised saime siis neile näidata kitsaskohti, mida kogu selle kaadervärgi sees olev inimene enam ei märkagi. Päev osutus mõlemale osapoolele kasulikuks ja õhtuks oli meil valmis isegi üks droonroboti prototüüp, kes aitab inimestel vajalikud kohad üles leida :)
Päeval lõunatasime koos kohalike kolleegidega samas majas töötajate sööklas, kus üllatus…avatud ühiskond, nagu Taani on…sai osta isegi veini. Koolituspäevast ei hakka ma siin pikalt pajatama, aga kui kella viie paiku kõik läbi sai, tuiskasime esimese asjana Aarhus-i moodsa kunsti muuseumi. Minul oli kindel soov seda külastada ja teised kolleegid otsustasid minuga see käik kaasa teha. Muuseumis sees läksime küll esialgu laiali ja igaüks käis seal, kus tahtis. Korruseid on muuseumil palju ja nii saab valida just ennast huvitava. Perioodiliselt kohtusime juhuslikult ühe või teisega ja kokkulepitud ajal olime kõik tagasi all Taani disaini kaupluses.
Muuseum on muljetavaldav ja Aarhus-i sattudes soovitan kindlasti seda külastada. Vaatamist igale maitsele.
Mina põrutasin esimese asjana kohe kõige kõrgemale, kus on maja kohal ringikujuline vikerkaarevärvides klaasist galerii. Põnev ja saab kõrgelt linna vaadata.
Allapoole minnes oli näituseid igale maitsele. Nii klassikalisemat maali, kui tõeliselt avangardset kunsti. Eks vast pildid annavad natukene midagi edasi, sellest, mida nägin.
Kõige muljetavaldavam oli aga üks eksponaat, mis kujutas endast kükitavat inimest. Muljetavaldav oli tema suurus ja ülimalt detailne teostus. Paremal all servas peaksin olema mina…eks siis hinnake ise, kui väike olin ma selle kükitaja kõrval. Ja tõepoolest – iga kortsuke iga voldike…oli nagu päris. Äge ja uskumatu töö!
Pärast muuseumi külastamist uudistasime Taani disaini ja sealt sain ma endale lõpuks päikeseprillid, mis kõnetasid. Eelmised läksid lihtsalt katki ja suvele vastu minnes, tuli osta uued. Disainkauplus jah, aga prillid ei maksnudki hingehinda – kõigest 25€
Edasi läks meil viiest üks oma teed ja ülejäänud 4 suundusime kaubanduskeskusesse otsima kodustele kingitusi ning sööma. Seekord ei tulnudki söögikohta väga kaua otsida, sest sealsamas keskuses oli üks itaalia restorani moodi koht, kus olid mõistlikud hinnad, kena teenindus ja nagu pärast selgus…väga hea toit.
Päev oli pikk ja väsitav, kõnnikilomeetreid sai palju….ja uni tuli õhtul kiiresti. Kolleegid andsid mulle 15 minutit, et magama jääda…enne, kui nad kahel häälel norskama hakkasid :P
Kolmas päev
Kolmanda päeva hommikul oli meil tellitud hotelli ette takso. Ees seisis Aarhus-i kahe haruraamatukogu külastamine ja kuna asusid nad üksteisest vägagi kaugel, oli taksosõit ajavõit ja kõvasti vähem sehkendamist.
Esimene külastus viis meid Viby linnaossa ja raamatukokku. Klassikaline väiksemat sorti raamatukogu. Saime seal ülevaate linna raamatukogude lastetöö süsteemist ja tegemisest ning tutvustati eakatele suunatud tegevusi. Erialasesse spetsiifikasse ma oma blogis laskuma ei hakka, seega pigem pakun vaatamiseks rohkem pilte.
Järgmiseks raamatukoguks oli Gerllerup-i linnaosa raamatukogu. See linnaosa on asustatud suuremas osas immigrantidega ja seega on raamatukogu suund samuti sisserännanud inimestele. Raamatukogu ise oli suhteliselt hiljuti valminud hoone. Uus ja modernne.
Kella 4-5 vahel päeval oli meie päevakava ammendunud ja kuna mul oli suur kihk minna kõndima kohalikku nn vabaõhumuuseumisse Den Gamle By, kus on ehitisi ja olustikke väga ammustest aegadest, siis sinna me ka suundusime. See paik oli kindlasti jälle selline koht, mida tasub Aarhus-i sattudes külastada ja täisetsi teistmoodi, kui Tallinnas olev Vabaõhumuuseum.
Den Gamle By (vanalinna muuseum) on Århusi ainulaadne vaatamisväärsus, kuhu saab minna põnevale ajalooreisile kogu perega
Elava ajaloo muuseum
Muuseumis võid kohata inimesi, kes on riietatud, töötavad ja käituvad täpselt nagu vanasti. Nad valmistavad toitu, raiuvad puid, õmblevad ja nõeluvad või tegelevad kauplustes klientidega. Alusta julgelt nendega vestlemist; võib juhtuda, et nad ütlevad sulle, mine ja too kaevust vett või viska prügi välja.
Mine hobuvankriga sõitma või tee omaaegsetes poodides mõne hea tehingu. Joo õllekeldris pint õlut ja naudi teeaias tassi kohvi koos koogiga.
Festivaliväljakul saab kogu perega rassida vaiadel, mängida keeglit või lustida kiigepaatidel ja karussellil.
.
Den Gamle By 70ndate linnaosas saab näiteks külastada poode, sealhulgas Pouli raadio- ja telepoodi, väikesupermarketit, naistearstide kliinikut, lasteaeda ja juuksurit. Ridamajades elavad erinevad inimesed, sealhulgas tuumperekond, kommuun ja pimedad inimesed. Tagahoovis on pargitud Beetle ja torumehe Citroën. Ja sisse saab minna ka mopeeditöökotta ja skautide koosolekuruumi. Havnegade tänava lõpus asub ajalooline Aarhusi džässibaar Bent J, mille laval on aeg-ajalt elav muusika.
Ei puudu külakeses ka teise korruse väike väljaaste-wc, kust kõik hea kraam otse alla tänavale kunagi jõudis. Ülal keskmisel pildil see vaatamisväärsus ongi.
Kunagi enne 1900. aastat
Vanalinnas kohtute 19. sajandi lõpu rahvuspäraselt riietunud ja tegutsevate inimestega, aga ka sellega, kuidas inimesed elasid ja töötasid 1927. aastal. Samuti saate jalutada läbi 1970. aastate Taani linnaosa koos tänavatega. Linnamajad, kauplused, tagahoovid ja töökojad püstitati uuesti täpselt sellisena, nagu nad varem olid. Den Gamle By vanim osa esindab väikest Taani turulinna, kus on majad, aiad, eluruumid, kauplused ja töökojad. Hooned pärinevad Taani linnadest ja need on muuseumi territooriumile uuesti üles ehitatud. Alates aprillist ja aastaringselt võid kohtuda “kunagiste inimestega” köökides, elutubades ja toidupoes.
Elu selles muuseumis on autentne, isegi lõhnad, sest nii nagu kunagi ammustel aegadel, võib ka praegu kohata seal toast otse tänavale tühjendatavaid solgiämbreid.
Taani ühiskond ei väsi kunagi üllatamast ja konservatiivsetele inimestele on kindlasti üllatuseks võimalus matusebüroos proovida kirstus lamamist. Et kuidas ka tunne on.
1927 aastal on linnapilt muutunud kaasaegseks – autod tänavatel, kõnniteed, elektrilised tänavavalgustid, telefonipostid ja maalitud seinareklaamid. Selles Den Gamle By linnakvartalis asuvad rauakauplus, raamatupood, Schous Sæbehusi kauplusekett, postkontor, telefonikeskjaam ja mitu elukohta, mis pärinevad ajast enne, kui Taanit tabas 1930. aastatel majanduslangus.
Kui sulle meeldivad autod, pakub 1927. aasta Den Gamle By linnaosa teile maiuspala autentses automüüjas ja töökojas “Automobilforretning Carl Christensen”. Sealt leiad suurepärased vanad autod, müügisalongi, varuosade kaupluse ning mootorite renoveerimise ja rattaremondi töökojad. See on suurepärane võimalus saada ülevaadet Taani autosõidu algusaegadest ja saada rohkem teada paljude tolleaegsete põnevate sõidukite kohta.
Ühesõnaga, kui satud sinnakanti, mine kindlasti ja koge seda huvitavat atmosfääri.
Peale muuseumit käisime korraks hotellis ennast värskendamas ja jalgu puhkamas, sest muuseumis tuleb kõndides kokku päris palju kilomeetreid. Edasi kustustasime kogu seltskonnaga kesklinna kanaliäärses kohvikus nälga ja pärast oli vabategevus. Käisime poes oma armsatele külakosti ostmas ja päris õhtul käisin mina ühe oma kolleegiga jalutamas mereäärses uusarenduse kvartalis, mis on arhitektuurselt vägagi huvitav.
Oligi käes viimane õhtu. Hommikul sõime kõhud täis ja algas sõit lennujaama. Nagu tulleski, vahepeatus Kopenhagenis ja õhtuks koduses Tallinnas.
Tagasilehd algas hommikul ja vaated muidugi sellevõrra värvilisemad.
Üsna ootamatu oli mulle seekordse lennureisi ajal Tallinnas laskumise ajal tekkinud kõrvavalu. Ei olnud mul nohu ega muud häda, aga esimest korda lendamiste ajaloos lõi kõrv sedamoodi pilli, et anna otsad. Veerand tundi kannatuste rada ja seejärel järgmise päevani ei saanud aru, kui kõvasti ma räägin, sest oma häält kuulsin nagu vee all kuskil pea sees. Ehk siis lihtsamalt öeldes, kõrvad olid korralikult lukus.
Reis oli aga huvitav, hariv ja lõbus. Taani tasub avastamist ja järgmine kord peatuks rõõmuga pikemalt just Taani pealinnas Kopenhagenis.