Raplamaa Perenaiste Selts Pauliine võttis ette sellise väärt asja, et korraldas Kehtna mõisa laada.
Au ja kiitus seltsi naistele suure töö tegemise eest. Laat oli vahva. Oli laadamelu ja esinejaid, noori ja vanu. Oli palju ajalugu, meenutusi ja taaskohtumisi. Mõisas näidati filme vanast ajast ja oli üles pandud fotonäitus vanadest fotodest. Sai vaadata mõisa ennast ja sinna mannekeenidele sätitud operetiaegseid vanu rõivaid. Mulle väga meeldis, et laadale oli müüma tulnud just selline inimene, kel oli pakkuda midagi isetehtut. Pakkuda müüa või õpetada tegema. Puudus see enamusel laatadel domineeriv Leedu turu kaup ja selle eest tõesti koraldajatele suur kiitus.
Mind kutsuti ka laadale, fotograafiks :) Sisustasin oma aega mõnusasti.
Sellel fotol on Kehtna memmed ootamas oma esinemisjärge.
Mõisas olid terve päeva külalistele uksed valla.
Fotonäituse piltide seast leidsin ühe foto, kus peal on vana maja, mida enam Kehtnas pole ammu olemas. Kunagi ammu, kui ma veel teismeline olin ja Kehtnasse õe juurde elama kolisin, elasime me just selles majas. Just seal korteris, mille aknad on lahti. Sain üle aegade kokku laadal naisega, kellega tol ajal palju seltsisime ja elasime sellessamas majas. Eks me siis meenutasime neid lõbusaid aegu ja sedagi, kuidas mõisa pööningul kummitusi sai käidud otsimas. Asus ju maja sisuliselt mõisa kõrval. Ainult varjula maja oligi vahel.
Paar kleiti mõisas üleval olnud operetirõivaste näituselt…
Kontserdil esinesid nii suured kui väikesed. Nii lauljad kui tantsijad.
Ühed kenad ja toredad naised tegid laadal oma töötuba. Niplispitsi töötuba. Kaunid pitsid tulid nende käte osavusest…ja neil oli ka õpilasi:)
Üks daam õpetas lapsi tegema vildist vigureid
Päris väikesed piigad vaatasid samuti säravate silmadega viltimist
Imelisi karbikesi oli laadal müüa ja ka vahendeid nende tegemiseks
Koduseid küpsiseid pakuti
Kes tahtis, sai lasta endast pilti maalida
Kohal oli hennamaalija, kes enamuse ajast elab Inglismaal
Ühel paljudest laadal liikunud jalgratastest, nägin ma väga vahvat polsterdusega korvi
Laada raames toimus Peene Piha Piruka võistlus ja loomulikult olid laadal veel ka sepp ja kohvik ja puutöömees ja vorstimüüja, lilled, ehted, linased tooted ja hobusega sai sõita, ning vibu lasta, aga igale poole ma ei jõudnud ja kõiki pilte siia üles panna ei jõua niikuinii.
Pauliined olid õhtuks väsinud, aga õnnelikud, et üritus läks hästi korda.
Jah, laadal oli ka fotograaf, kes tegi näiteks mõisapreilist pilti :)
ILus päev oli. Palav päev oli. Õhtul oli selge taevas ja tuulevaikus, kui mõisa ees kõlasid tšellod…
Minu päeva lõpetas jalutuskäik Käbiküla põldude ääres
Kehtna on lahe kohake, endalgi on sellega palju mälestusi seotud.Pildid on ka lahedad:)
Jah, Anne Kersna ei olnud sinu kiitusega kitsi :) MIna ka :P
Eksole:)
Anne on tore ja tubli:) Minu Õpetaja ikkagi:)
Jah, Sinu õpetaja ja mina laulsin tema pulmas Vastja saunas :D
Nii ilusad pildid sul sellest üritusest. Minul on selle kadunud majaga meeles lasteaia aeg. Siis sai sellest mööda mindud. Käbiküla on minu koduküla.
Aitähh, Liina! Tore, kui pildid meeldisid :)