Nii on. Kui oled väga pikalt ühes kausis loksunud, hakkad tundma, et miski ajab väga sügelema. Mitte nii, et kratsid pead või selga, aga kuskil sees, südames, tekib kummaline rahutus ja sügelus. Mõne asjaga suisa on nii, et tegelikult aastaid tagasi käisid peas uitmõtted, et kui….siis…., aga kuna veel otseselt tagumenti ei tagunud, jäi mõte sinna, kus oli. Vahest on see hea, teinekord mõtled, et …oleks võinud isegi varem ühte koma teist muutma hakata. Lõpuks loksuvad aga kõik asjad paika just siis, kui on õige aeg.
Viimase aja suuremad planeeritavad muutused on meil parasjagu protsessis. Jah. Müüme oma helget, valget, suurt ja armsat korterit. Ega see mõte lambist ei tulnud, mõte ise pesitses alateadvuses juba ammu, sest see polnud meile saladus, et tütretirts lõpetab peagi põhikooli ja kodukoha gümnaasiumisse pole tal plaanis õppima jääda. See aga tähendaski seda, et peale 20 aastat selles korteris, lasime me temast lahti ja anname rõõmuga edasi uuele perele, kel rohkem ruumi tarvis, kui meil kahel. Meid on teeninud korter hästi – kolisime sinna viieliikmelise perena. Mingil ajal sündis üks juurde ja meid oli kuus. Seejärel kolisid 3 kodakondset mingite vahedega välja, jäime kolmekesi. Lõpuks kolis veel üks ära Tallinna õppima, siis mingiks ajaks rändama Lõuna-Ameerikasse, korraks kolis koju tagasi ja peagi alustas pereelu pealinnas. Olime tipsiga taas kahekesi. Aastaid. Kuni vahepeal kolis vanem poeg oma kahe tütrega ajutiselt meile. Praeguseks pea aasta tagasi, sai ta valmis oma maja ja kolisidki sinna elama. Ja meie kaks….oleme maikuuks taas aasta kahekesi olnud ning otsime endale uut kodu Tallinna.
Jah, sellepärast, et tütar läheb gümnaasiumi õppima Tallinna – iga päev rongiga kooli-tagasi sõitmine pole kuigi jätkusuutlik, linna korterit üürida pole taskukohane. Meie mõlema unistus on olnud aastaid elada mere lähedal. Olen ise kasvanud üles suure jõe kaldal ja mere lähedal ning tütart maast madalast purjetama viinud. Eks sellest meil ka see mereigatsus. Mõned inimesed on metsa inimesed…meie leiame oma rahu ja tasakaalu mere ääres jalutamisest või merel olemisest. Meil mõlemal on pealinnas väga olulisi inimesi. Mõlemad armastame väga klassikalise muusika kontserte, kuhu seni oleme pidanud olude sunnil ikka sõitma. Kõik see kokku tegi otsustamise väga lihtsaks. Praegune korter maha müüa ja uus pesa endale Tallinnasse osta.
Räägitakse, et hetkel keeruline periood kinnisvaraturul. Kuid…nagu keegi tark juba ammu ütles – pole paremaid ega halvemaid aegu, on vaid hetk, milles elame praegu. Seega oleme optimistid ja elame varsti uues kodus.
Koos oma korteri müügiga on tekkinud selliseid toredaid aspekte. Kui muidu me tütrega ülisagedased kodukoristajad ei ole(kõik ei pea nöörimööda olema, hubane peab olema), sest esiteks- mis siin kahekesi elades ikka sassi väga läheb ja teiseks – meid pole ülearu palju koduski, et midagi väga käest ära läheks….siis nüüd on üks pidev sagimine ja koristamine. Noh, kui keegi jälle vaatama tulemas, tuleb siiski tolmud pindadelt ja põrandatelt ära võtta(kõige suurem tolmutaja meil siin on kasssssss!!!) ja koristan enne uste avamist ka liigsed asjad pindadelt, mis on meie isiklik elu. Lisaks sellistele elementaarsustele aga sorteerime pidevalt oma kappe ja sahtleid. Kõik, mis pole tegelikult vajalik läheb kas prügimäele või teisele ringile. Jagan laiali tarbetuid seisvaid nõusid, riideid jne. ning rõõmustan, et kellelegi on neist kasu. Pealegi, on mul kõige rohkem tegelikult hoopis käsitöötarbeid. Terve hulga kangaid ja käsitööajakirju olen juba sümboolse tasu eest mahagi müünud. Aktiivsemal perioodil tunnen ennast nagu pakimees, kes postipakiautomaatide vahet seikleb. Ma päriselt rõõmustan, kui minul seisma jäänud kangas või muu tarvik kellegi silmadesse sära toob. Inimene saab vajaliku ja mina mingisugusegi kompensatsiooni.
Miks ma seda teen? Katsu sa siis ennast selle tavaariga, mis paiknes 100m2 peal mahtuda vähemalt poole väiksemasse elamisse ja tõsi ka see, et kui asjad seni seisnud….pole mul neid tegelikult tarviski. Päriselt, asjad ahistavad :D Neid võiks olla siiski minimaalselt ja ainult need, mis tõepoolest vajalikud. Hoian seda tulevikuks meeles, kuigi jah, mulle väga meeldib inspiratsiooni tulles avada kapid ja otsida vajalikke asju kodust, mitte kimada poodi, leidmata seda, mida tarvis.
Ja pisut korterist endast – suur, 93m2 ja pea 10m2 -ne päikesepoolne rõdu, kus mina olen aastaid kasvatanud tomateid, maasikaid, maitsetaimi ja lilli. Helge, valge, avar. Skandinaavia boho stiil on läbiv. Kohe sissekolimiseks igati korras. Kui hiljem tahtmist, saab muidugi oma äranägemise järgi mingeid muudatusi sisse viia, sest ….igaühel oma maitse. Maja on meil vaikne, naabrid rahulikud. Ma usun, et viimaste aastate kõige suuremat lärmi on teinud mu enda tütretirts, kes harjutab klaverit :D, aga õnneks ta ei klimberda, vaid mängib hästi. Elutoas on kamin ja aknad standardist suuremad. Aknalaud nii lai, et saab kasutada peoolukorras lisalauana või võta kasvõi pikutades päikest suvel :) Maja taga on suur õueala(muru), kus on võimalik soovi korral isegi enda isiklikku aialapikest pidada. Kaskede all on mõnus piknikuala pinkide ja lauaga, kus saab suvepäevadel mõnusasti grillida või võrkkiiges lesida. Otse maja tagant pääseb valgustatud terviseradadele. Talvel on seal omakorda hooldatud suusarajad ja suurem kelgumägi. Hea talve korral saab isegi tiikidel või koolimaja ees uisutada. Suuski ja uiske saab odava raha eest spordihoonest laenutada. Lähim kool on 6 minuti kõnni kaugusel, lasteaed üle tee sama kaugel. Kooli kõrval asub spordimaja. Raudteejaama rongi peale jõuab kodunt normaalse kõnniga 10 minutiga. Rongiliiklus Tallinna, Viljandisse ja Türile on mugav ja tihe. Pärnu sõitvad bussid teevad samuti peatuse raudteejaamas. Maja lähedal on bussipeatus, millega on mugav meie linnakese piires vajadusel liikuda. Ah jaa, esimesel korrusel on meil majas lukustatav nn rattakuur, kus saab hoida rattaid ja lapsevankreid. Keldriboks on samuti olemas, piisavalt ruumikas, riiulitega. Välisuksed fonolukuga. Et nagu näha, mahuks siia mõnusalt ära mitme lapsega pere. Kuid miks mitte ka väiksem pere, kus lapsevanemal oleks tarvis eraldi töötuba.
Kui see oleks võimalik, teleporteeruks me oma korteriga pealinna, aga…me ju teame, et see pole võimalik.
Millest ma võin hakata peale kolimist puudust tundma?
Eelkõige kindlasti oma töötoast, kus ma õmblen ja arvuti taga tööd teen. Õnneks sellised probleemid on ületatavad. Ja avarusest enda ümber, valgusest. Harjub ju 20 aastaga ära, et elad suures avaras kodus.
Laste kasvatamise ajal on olnud Rapla parim võimalik elukoht. Vaikne, turvaline, piisavate tegevusvõimalustega(hea tasemega muusikakool, väga tasemel Thea Paluoja laulustuudio kultuurikeskuses, laulustuudio ühes koolidest, tugev spordikool, korvpallikool, jalgpallikool, uus sisejalgpalliväljak, keraamika tegemise võimalused jne), kodulähedaste koolide ja lasteaedadega, elava kultuurieluga ja kodulähedase töökohaga. Lapsed on siin mul juba lasteaia viimasest aastast iseseisvalt ringi liikunud, mida Tallinnas elades poleks ma iial ette kujutanud. Tunnen heameelt, et nüüd kasvavad mu pojatütred samas turvalises linnakeses, aga meie elus on kätte jõudnud uus etapp, mis eeldab kolimist. Mis aga ei tähenda seda, et kui tütar ühel päeval oma tiivad kodust välja sirutab….ei võiks mina tagasi siia väikelinna kolida. Näiteks siis, kui ma ei viitsi enam teatrisse ja kontserdile minna…kuigi vaevalt seda nii lihtsalt võiks juhtuda.
Maja muide hakatakse varsti kohe moderniseerima. Fassaad saab uue kuue, rõdud klaasitakse ära….Isegi boilerid lähevad korteritest välja, sest katusele paigaldatavad päikesepaneelid hakkavad hoolitsema sooja vee eest. Mis tähendab….korteri elektriarve läheb väiksemaks.
Rohkem pilte ja detailsemat infot saab Arco Vara lehelt või kinnisvaraportaalidest. Otsi lihtsalt kuulukust Müük- korter- Rapla – 4 tuba. Ainult üks selline müügil ongi siin. Infot saab juurde küsida nii maakleri käest, kui otse minult. Kolmel märtsi reedel 13.00-14.00 on kliendipäevad :) Kui endal huvi, siis astu läbi või jaga infot sõbraga, kes otsib mõnusat kodu. Nii, nagu meil on vajadus kolida suuremasse linna elama, nii on ilmselgelt kuskil keegi, kes tahab just praegu oma väikeste lastega vaiksemasse piirkonda elama asuda. Et oleks ruumi ja avarust ja lapsi ei peaks kogu aeg kuskile autoga vedama…ja maja ka nagu ei tahaks, sest seal tuleb muru niita ja lund rookida :P
Heh, kui Terje seda kuulutust jagas, siis ma mõtlesin, et kas sina või. Ja me ei jõudnudki sinna külla…
No vähemalt kui Talnade kolid, siis on ehk võimalik ka vahel kohvetamas käia. :)
No eksole, ei jõudnud jah :) See rõõm on tõesti, et päälinna kolides saab olema rohkem kohvetamisi, sest nagu ma oma sõpraderingist aru olen saanud, on kohvetamisele nõudlus suur :D Seega…varsti hakkan kalenmdrisse märkima kohvepause :)