Käes on august, 22.Täna on päev otsa olnud hämar ja valgeks polegi nagu läinud. Nüüd õhtupimeduses hakkas lõpuks sadama ka. Kuigi kalendrisuve lõpuni on umbes kuu aega, võib sellise klassikalise suve siiski lõppenuks lugeda. Vähemasti uudised meile enam suvesooja ei luba.
Tõttöelda, kuna ma pole eriline kuumalemb, siis mind pole selle suve ilm absoluutselt heidutanud. Eranditult kõik tööd, mida tuli teha õues, said tehtud ja ilma vihmata. Eranditult kõik käigud, mis tahtsid käimist ja toimusid õues, said käidud ja ilma vihmata. See, et vahest tuli kleidile ka kampsik peale tõmmata, pole absoluutselt oluline.
Kiire on olnud hullumoodi ja ikka nii, et vahest tundus juba, et pesugi pesta käimiste vahel ei jõua. Kultuurikihist kodus ma parem ei räägi ja jumal tänatud, et mul on vanem poeg ( siis kodus elavatest lastest vanim), kes käib elamise regulaarselt tolmuimejaga üle. Vähemalt on kuhu astuda. Tõsist koristamist tuleks aga planeerida küll. Õnneks on selleks terve sügistalvine periood aega ;)
Unarusse kippus jääma ka aiamaa, sest kes rohib, kui mind kodus pole? Kuna aiamaa sai tehtud kaua söötis olnud maale, siis teadagi, umbrohi vohas mis kole. Täiesti ebaõiglaselt naabrinaise aiamaal küll see sedasi ei kiirustanud kasvama. Mis aga positiivne, siis kõik, mis ma maha panin, lokkas samamoodi. Saak on ilus. Kui nüüd pisut õelutseda, siis naabrinaisel ei kasvanud umbrohi ja ei kasvanud suurt taimed ka :P Kuid…kui ta vajab porgandit või peeti, siis ma annan rõõmuga :)
Ühel soojal hommikul siin otsustas minu tips, et läheb aiamaale porgandeid ja peete tooma. Pani kummikud jalga ja sedasi läkski, öösärgis. Mul ei jäänud muud üle, kui kiirelt haarata kaamera ja lipata järgi. Vaja ju ikka vaadata, kuidas ta seal sehkendab :D Nii saigi sellest käigust terve lugu.
Öösärk muide on meie kodus uunikum. Ma käisin vast seitsmendas klassis, kui ema selle mulle Inglismaalt oma õe juurest tulles kigiks tõi. Hästi on vastu pidanud ja nüüd avastas preili K, et sellega on jube mõnus ringi patseerida ja magada.
Peale juurvilju tekkis preilnal mõte, et korjaks punet ka tuppa, sest mina ju samuti toovat nende ilusate õitega asju aiast ja keedan siis teed või panen toidu hulka. Laps õpib, rõõm näha. Pune on meil suvega kasvanud päris uhkeks puhmaks. Hea toitude juurde kasutada ja ilus silmale vaadata.
Kuna me juba õue läksime, siis ma võtsin ikka kausikese kaasa, et korjame ühtlasi natuke sõstraid pudru peale ja koogi sisse. Selleks ajaks oli laps juba vigurit täis ja üritas mul sõstrad käest ära süüa.
Tagatipuks oli nalja nii palju, et sai peitustki mängida :)
Lõpuks tuli ikkagi kogu kraam korviga tuppa vedada. Vaadati veel kriitilise pilguga kõik korvis olev üle ja kojuminek.
Viimane pilt tuli juba trepikojas, kus särasilm üritas minu eest tuppa põgeneda :D Ega see siis niisama pole. Lähed omameelest aeda kraami tooma ja ema nagu paparatso kaameraga sabas.
Kui juuni ja juuli olid kohe väga töised, siis augustis hakkas juba tekkima pisut aega. Tööd on olnud just parasjagu nii, et on mahti ka kodus ringi vaadata, pisut enam süüa teha, rohisin lõpuks aiamaal saagi rohu sest välja ja lapsegagi saab nüüd rohkem tegeleda. Muidu oli ta ikka igal pool sabas, kui teist võimalust polnud või vaatas teda vend. Augustis olen isegi saanud hakata blogipostitusi valmis kirjutama kohati päeval, mida muidu tuli teha öötundidest :) Eks ma nüüd jõudumööda hakkan ka tagantjärgi asju üles riputama, sest hulk asju on selleks ootel ja hulk asju siia ei saagi.
Eile üle pika aja tekkis mul vastu õhtut käsitööalane loomepuhang. Saades lemmikraamatust inspiratsiooni, hakkas hargnema idee, mis tehes aina kasvas ja nii ma pea poole ööni nokkisin teha ühte eset, millest peab saama…..üks kingitus ja samas….üks idee on mul sellega veel. Algallikaga pole sel esemel aga muud pistmist, kui põhilõige, millist on nii mõneski ajakirjas.
Pühapäeval on ees veel üks suvine fotosessioon….loodame väga ilmale, et see laseks meil teostada just neid ideid, mida koos kuue õe – vennaga sooviks teoks teha. Tõotab tulla mõnus päev.
Mõned suvesse planeeritud pildistamised aga lükkuvadki sügisaega, sest suvi on olnud ootamatult kiire ka teistel ja no kuidagi ei saanud kõiki aegu sünkroniseeritud. Õnneks on sügis ilus aeg ja küll leiame selle õige päeva ka. Mõni suvine pildil käija juba soovib sügisel uuesti kaamera ette tulla, seekord siis sügiskirevuses.
Aga foto- meigitöö kõrval tahan ma päris tõsiselt pühendada palju enam tubast aega õmblemisele. Esiteks, ootavad oma asju osad kliendid, osadel on juba soovide hulk suuremakski kasvanud ja mul endal on tagataskus mustmiljon ideed, mida kõike õmmelda. Lisaks kõigele loodan jõuda aidata oma sõbrannat, kes tahab oma karukestega üles astuda ühel sügisesel näitus-laadal. Oh, mul ideed lausa sügelevad peas. Jõuaks ainult. Ja üha enam olen ma ka seda meelt, et ….minu hõredasse riidekappi ja tütre punnis riidekappi, jõuab aina vähem poekaupa ja aina enam originaalloomingut :) Laps mõistab juba tellimusi esitada küll :) Ei mingit hucci guccit, pradasaatanat ega peppedžiiiinsi :)
Lahe suvelõpu seeria. Kui su aed sellist saaki annab, siis justkui polekski ju rohida tarvis.
Muuseas, Sinust inspiratsiooni saades, olen isegi mõelnud, et äkki peaks ka siin kultuuritut maad kultuursemaks muutmaärsked porgandid oleks ju nii head:)
Igatahes pildid ja lugu on vist selle suve lemmik Su blogis.
Ja siis veel, sellest, mida Sa teed, aga millest Sa rohkem ei räägi, võib tulla ja suure tõenäosusega ka tuleb väga ilus asi. Ilusad kangad ja no õmbluskvaliteet tundub ka väga hea olema. Ootan põnevusega edasi:)
Aitähh heade sõnade eest :)
Mis puudutab seda kultuuritu maa kultuurseks muutmist….siis see mõte on hea. Vaata ainult, et sul poleks kõrval väga kultuuritut maad, nagu mul on, rohi rinnuni :D See kipub vägisi külla pressima. Suve alguses üks naabrimees korra seda niitis, et endale sellist grillplatsi või nii ja see ta ainukeseks niitmiseks ka jäi. Õnneks jah, umbrohuga võidu andis mu maake saaki kenasti.
Vat sellest asjast ma jah rohkem ei räägi, aga küll sa üks kena päev teada saad, mis sest tuleb. Ma ise usun ka, et tuleb ilus asi.