Igal väikesel naisehakatisel on kodus kindlasti mõned nukud. Meil on ka. Mitte üks nendest Barbiedest pole küll meil enda ostetud, aga oleme saanud nad sõbranna tütrelt päranduseks. Nukud teatavasti vajavad samuti riideid, kuigi olen paljude laste puhul täheldanud, et põnevam on neid hoopis lahti riietada ja nii istuvadki kõikjal kodus nudistidest plastnukukesed :) Meil on see aeg nüüd möödas ja käes etapp, kus tahetakse nukke riietada, nende riideid pesta ja vahest soovitakse riideid juurde. Ütlen ausalt, et ega neid imepisikeste käeaukudega riideid teha meeldiv ei ole…..aga vahest ikka tuleb teha ja siis peab välja mõtlema lihtsamaid mooduseid :)
Peale ülilennukat suve on tekkinud kapinurgale ports asju, mis tahavad parandamist või üldse muutmist. Nii võtsin ette üks päev väikese hunniku Kirke rõivaid, mis olid kõrvale tõstetud paremate ideede ja aja saabumiseni ning hakkasin seda hunnikut servast lahendama.
Üks ilus roosa pika käisega trikotaažpluus. Kena, ilusasti värv säilinud, plekkideta…aga oh häda, üks küünarnukk on pluusi varukasse teinud augu :P Kulus läbi. Mis seal ikka. Võtsin varrukad maha ja sakitasin lühikese käise satsiliseks. Laps õnnelik, et saab pluusi edasi kanda ja mina rahul. Lauale jäid kaks trikootoru…ja tekkis idee teha kleit. Jube lihtne, aga nukul täitsa ok õhtukleit. Varruka alumine serv kleidi ülemiseks servaks, tagant paari pistega tehtud vastandvolt, kaeluses seotav pael ja alläär satsitatud. Valmis:) Sall oli lapse enda mõeldud/tehtud kleidi täiendus.
Järgmine pluus oli meil lapsel kaua aega üks lemmikuid, aga see sattus kahjuks koera ohvriks, kui ta ükskord oli mõneks ajaks “arestikambris” ( wc-dušširuumis) ja Kirke oli oma pluusi sinna põrandale unustanud. Ilmselgelt oli koer otsustanud igavusest ja kättemaksust teha pluusile üks – null.
Kuna kangas oli hästi armas, säilitasin enne räbalate prügikasti saatmist sellest ühe varruka, millest tegin nukule järgmise kleidi ja kaunistasin pitsilise kummipaelaga vöökohta.
Kolmas rõivake on seelik. Õmblesin ühele esimese klassi piigale esimeseks koolipäevaks pihikseeliku ja eks igast kangast jääb järgi pisikesi juppe. Barbie sai kellukese – kooliseeliku :) Nukudki lähevad ju sügisel kooli!
Just nii lihtsalt saabki teha nukkudele riideid. Kindlasti jäävad paljudes peredes üle mõned varrukad ja riidejupid;)
Tänane postitus kannab numbrit 888, ilus number.
Pildilt tunduvad Bärbid ju suurtena, aga ma ei kujuta ette, mis nikerdamine see reaalses elus küll olla võib:)
Müts maha ja ma arvan, et iga väike tüdruk on sellise nukuriiete kollektsiooni üle õnnelik.
Mis seal salata, Kirke võtab iga temale endale või nukkudele õmmeldud riideeseme rõõmu ja tänutundega vastu. Eks ema tehtud asjades on hingesoojus ja nad ongi armsamad, kui poest ostetud. Aga jah, ega neid tillukesi asju mugav küll õmmelda pole :D