Peale tegusat nädalat võiks laupäev olla ju kodune puhkepäev, aga kus sa sellega. Meie ikka askeldame ringi.
Mingi aeg tagasi panin meid kirja ühele toredale koolitusele ja eile olimegi hommikul vara üleval, et asutada ennast pealinna. Hommikust söödud ja riided seljas……olin äkki fakti ees, et õues kallab nagu oavarrest. Et seda veel vähe oleks, siis sel hetkel maja taga paistvast selgest taevast lõi äkki välku ja sellele järgnes korralik müristamine. Mis seal ikka, tõmbasin läpaka juhtme seinast välja, poisi toast kostis sebimine – ärkas temagi üles ja hakkas arvutivärgi juhtmeid seinast välja võtma :D Vahetasime kingad kummikute vastu ja läksime rõõmsalt rongile. Jah, ega meie pole papist piigad. Õiged asjad selga – jalga ja minekut.
Tallinn võttis meid vastu päikesega. Kummikud osutusid seal natuke liigseks, aga vihmajoped vägagi asjakohaseks, sest kuigi ei sadanud, kaitses selline praktiline riietus kenasti tugeva ja külma tuule eest.
Mõned vajalikud asjaajamised kesklinnas ja suundusimegi Sadolini värvikeskusesse. Seal ootasid meid juba kenad inimesed, kes juhatasid kohe kuhu koht sisse võtta, andsid kätte töövahendid, väike instrueerimine ja tahvelaluse tegemine võis alata.
Kuna ma olen kunstialase haridusega ja mõistan juhendada, siis püüdsin ise võimalikult vähe teha ja pigem suunata last tegema valikuid, mõtlema asju läbi ja vaatama oma mõtteid kõrvalt enne, kui neid teoks teha. Ühesõnaga õpetasin nägema tervikut. Esimeseks oligi värvi valik. Milline värvitoon on millepärast hea ja miks ta võiks ehk mitte sobida aluseks. Klassikaline tahvelpind on sageli must. Püüdsime vaadata asja sellest vaatevinklist, et kas me tahame oma kodus näha musta pinda? Kas võiksime ehk hoopis valida midagi rõõmsamat, tuppa sobivat ja samas nii tumedat, et sinna võiks kirjutada ka valge kriidiga. Värv valitud, hakkas Kirke meie tahvelplaati üle värvima. See on selles vanuses lapsele täiesti jõukohane tegevus.
Üks kiht peal, oli aega lõõgastuda kohalikus mõnusas mängunurgas.
Vahepeal oli muidugi aega ka värvirulliga lähemalt tutvumiseks ja nägude tegemiseks :)
Mõne aja pärast sai plaat teise kihi ka peale ja siis oli meil kuivamise ajal paras aeg otsida šabloonid, millega sai teha peale mustreid ja valida selleks teine värvitoon. Kõigepealt leidis Kirke templi, millega kaunistada nurgad. Valituks osutus see tempel sellepärast, et laps nägi seal kusagil printsessikrooni kujutist :D Nägi siis nägi, võtame selle ja teeme.
Õpetasin, kuidas seda teha ja eks loomulikult tembeldamise ajal olin abiks, et tehtud tööd mitte ära rikkuda, kuna lapsel puudub selliseks täpseks tegevuseks reaalne kogemus. Järgmiseks valikuks ja et lisada tahvlile lapsepärasust, osutus üks šabloon, millel oli kujutatud…mesilane või liblikas :D Me ei jõudnudki kokkuleppele, sest tegelasel oli astlaga mesilase ümar kere, aga kuidagi väga liblika tiivad. Igatahes oli kes ta oli, armas oli ikka ja pigem siiski stiliseeritud mesilane.
Leidsime elukale ilusa koha, panime šablooni paika. Mina aitasin seda siis hoida ja laps tupsutas švammiga värvi peale. Oli ikka tore tunne, kui kogu krempel valmis sai. Lõpetuseks veel üks švammtempliga lilleke ja meie tahvelalus sai valmis. Nüüd tuli lasta sellel korralikult ära kuivada, et tahvel oleks kiletamiseks ja transportimiseks valmis.
Üldine melu käis aga muudkui edasi.
Kirke sai selle aja rõõmsalt koos teiste lastega mängida ja mina uurisin uudistasin lähedalolevat tapeediriiulit. Lõpuks jäime veel kohaliku disaineriga jutustama ja juttu jagus, sest juhtumisi on tema sama kõrgkooli lõpetaja, mille mina olen juba lõpetanud. Rääkisime kooliasjadest, erialasest tööst ja muudest põnevatest teemadest. Ka sellest, mida põnevat saab veel nendega koos teha.
Kuigi me plaanisime osta sealt kaas mõned väikesed tahvelvärvi purgid, et teha korda vana kodune tahvel, hakkas Kirke hinges helisema üks teine kelluke. Käelise tegevuse armastaja nagu ta on, jäid silma lustakad klaasivärvid, millega saab teha erinevaid pildikesi ja mida saab pärast panna klaaspinnale ja sealt ka ära võtta. Suure mõtlemise ja kalkuleerimise tulemusena said meie kotti esimesed 4 värvi. Üks kontuur ja 3 värvilist. Sellest hobivärvide riiulist oleks laps ilmselt kõik kaasa vedanud, kui vaid oleks saanud. Võttis ikka silmad särama küll, kui avastas mida seal kõike on ja mida kõike nendega veel teha saab.
Jah, lapsega koos tegeledes ja teda arendades, õpid tegema ka ise mitmeid toredaid asju, mida varem polegi proovinud.
Enne, kui tahvel pakki sai, tegime ikka ühe pildi ka, aga preili oli väga äraoleva ilmega….sest parasjagu oli tal tähtsamatki teha, kui emale poseerida. Oli vaja ju otsustada, mida koju kaasa osta. Ühesõnaga teha tähtis valik, sest kõike, mida hing ihkas, polnud ema nõus ostma. Pärast, kui kassas maksime, teatas laps kassaonule väga vaikselt, et tead, emme krigistab hambaid ja maksab kaardiga :P
Koduteel vaatlesime loodust, mis pakub juba tõelist värvide pillerkaart. Rongi aknast vaatasime. Mis seal salata, mul oli mitu korda tunne, et läheks maha ja pildistaks. Nii lummavad vaated. Madal sügisene päike, mõnusalt palju värve metsas ja põllul, ähvardavad tumesinised pilved ja sealt vahelt piiluv vikerkaarejupp….lummav. Meil oli seekord kiire koju. Vahetasime riided, kehastusime hipideks ja põrutasime koos Kirke ja sõbrannaga Raplast välja sünnipäevale. Öö oli käes, kui kaks vaprat, väsinud, aga rõõmsat naist jõudsid koju tagasi.
See oli kõik eile. Täna, täna aga oli kauaoodatud hooaja esimene tantsutrenn ja saun! Mõnuuuus!