Käes ta on, see päris sügis. Iga päev vaatad ärevalt aknast õue, et kas mõned lehed on ikka veel puudel alles või on esimesed öökülmad teinud oma tööd.
Külm on meiekandis juba öösiti külas käinud ja selle hirmuga tassisin kolm meie pisikest kõrvitsat igaks juhuks tuppa ära. Peet ja porgand võivad õnneks veel vabalt õues aega veeta enne, kui tuppa saavad. Selleks aastaks on seega aiarõõmud sisuliselt läbi.
Värve on veel õues õnneks palju. Naudime seda niipalju, kui vähegi võimalik, sest varsti, varsti on käes mõneks ajaks see aeg, kus valdavaks värviks õues on hall ja veel hallim. Sellistel hetkedel jään ma mõtlema sageli karude üle. Kuidagi äärmiselt nutikad ja arukad loomad. Keeravad ennast talve tulles magama ja ärkavad siis, kui õues on jälle valge ja helge. Mind valdab igal sügisel vastupandamatu soov selleks perioodiks magama keerata :D aga või sa siis saad. Meil, inimestel, tuleb see aeg üle elada ja soovitavalt rõõmsameelselt. Nukraks mind sügis ei tee. Karge sügisene päikesega hommik on tegelikult võrratu, kui õues rõõmustab veel silma särav kirevus. Õhk on nii värske ja karge, et paneb täiel rinnal hingama. Pealegi saab sügis-talvisel perioodil võtta ette neid tegemisi, mida suvel pole aega teha. Kui aga ilm vähegi võimaldab, siis selga õiged riided ja ikka õue.
Kastemärjad lehed…
Veel on salatilehti…
Viimaseid hetke sabapidi peenras kõrvits…
Lillelehed lookas kastepiiskade all…
Veel püüavad lilled ennast ilusatena näidata…
Naabrinaise uhked päevakübarad…
ja saialill
Viimased punased mahlased sõstrad, ehk linnukestele söögiks…
Moonikuprad ootamas uut suve…
Vihmad ja tuuled pole mu punepõõsast veel päris pikali surunud. Vapramad on täitsa püsti.
Piparmünti saab praegu veel tuppa tuua ja teed keeta, aga osa olen pannud prooviks hoopis sügavkülma. Ikka selleks, et tee talvel võimalikult värske mekiga saaks. Eiteagi miks, aga kuivatatud piparmündist tee mulle ei meeldi.
Peet annab aiamaale ilusat sügisest punast värvi…
Üks kirju leht…
Usin naabrimees võttis meil kraavi pervelt võsa maha. Tuleval kevadel saavad meie aiamaad ometi kord rohkem valgust. Ja meie saame hakata rõõmsalt kraaviäärset kujundama. Ikka selleks, et silmale oleks ilus ja endal mõnus.
Sellised punased lehed on sügise pärlid
Mõned sügislilled…
Kõrvidsad said peenralt ära.
Maja kõrval enne tuppa jõudmist jäid silma ilusad punased paradiisiõunad.
Ja olingi tiiruga toas tagasi. Vaatasin rõdule, kus praeguseks ongi alles jäänud veel punapõskne tšillipipar ja visalt õitsevad suvelilled.
Maalt saadeti meile nädal tagasi üks hiidkõrvits. No ikka selline hiiglane, et tõsta mina teda ei jaksa. ´Veeretasin ta siis tuppa, et teha koos värskelt aiamaalt toodud pojukestega pilti :)
Sügis on astunud meie õuele. Sügisnukrus??? Ei, seda ei ole. Ees on vaid aeg, kus puhkab loodus ja võtad isegi tempo pisut vaiksemaks, et kevadel taas uue hooga särama lüüa. Nüüd tuleb teha kaminasse tuli, kuulata vaikset puude praksumist, süüdata küünlad…ja taastuda kiiretempolisest suvest.
Su aiake on veel igast träni täis:) Aga sügis on kohal küll. Ma natuke närveerin oma ürtide pärast – kui mul nedi enam pole, mis ma siis eluga peale hakkan:)
Muuseas, ilmselt sügavkülmutatud piparmünt on sama hea kui värske.
Ma muide julgen ka arvata, et külmutatud piparmünt on nagu värske :)
Oojaa, mul seal träni küll. Porknad ja peedid ja lilled ja ürdid…isegi rohelist sibulat :D Mul basiilik kasvab ntx aastaringselt kodus aknalaual väga eduliselt, niiet ma ei närveeri :D
Minu eriti ilus basiilik heitis nüüd hinge. Lihtsalt lehed said otsa, aga no pole hullu! terve suvi teenis meid.
Mu oma on just kuidagi eriti kohevaks läind :)