Nagu igal aastal samal ajal, nii tahaks ka seekord küsida – kuhu küll aeg on läinud? Jah, tütretirts sai eile kuueseks.
Mis siin pikalt pajatada. Peod nüüdseks peetud, mõned külalised tulevad veel ükshaaval käima ja kodus on mul nüüd juba päris asjalik kuuene preili. Ei ole enam titt, aga pole veel ka päris suur. Just parasjagu selline, kellega saab rääkida juba igasugustest maailma asjadest. Selline, kellel on soe ja hooliv süda. Öeldakse, et geneetika pidavat inimest mõjutama üsna vähe, märksa olulisem on keskkond, kus laps kasvab ehk siis lastetuba. Nii ma olengi püüdnud pakkuda lapsele sellist lapsepõlve, kus oleksid head mälestused. Palju koostegemisi, kooskäimisi ja armastust. Praeguseks on näha, et Kirke on vägagi empaatiline ja hooliv inimene, kel on asjadest oma nägemus ja arvamus. Tühjast tüli ta enamasti ei tee ja kallistustega kitsi ei ole. Tema puhul polegi ebatavaline see, et keset ööd ärgatakse üles ja hüütakse – emme, ma nii armastan sind. Ja siis magab rahus edasi :) Viimase aja kõige tabavam iseloomustus tema kohta tuli hiljuti ühelt sõbratarilt, kes ütles, et Kirke on nagu väike Tjorven. Aval, lahe suhtleja, muhe, mõnus, arukas ja tragi tegelinski. No ja ongi. Väike päike. Ja mis mulle väga meeldib, et ta on lojaalne sõber. Seda ikka ei ole küll, et täna on sõber ja homme ei ole.
Mida Kirke armastab? Kindlasti laulda. Seda teeb ta enamuse päevasest ajast ja ka õhtuti magama jäämiseni. Laulab hästi. Õpetaja ütles tema kohta hiljuti, et tal on olemas absoluutselt kõik, et olla väga hea. Paistab et on jah. Loodan, et jagub ka püsivust oma andega tööd teha.
Veel armastab ta joonistada ja tantsida. Neid asju teeb ta kodus, mitte kusagil ringides. Joonistuste mapp aina täieneb, pliiatseid tuleb pidevalt teritada.
Viimasel ajal soovib ta aina enam mind aidata kodustes asjades. Need on nüüd kohad, kus ma pean iseendale vahest meenutama, et ole kannatlik ja lase aidata.
Ikka tahaks mõne asja ju ise kiiremini ära teha. Samas meil on tekkinud mõnus tööjaotus ja kui näiteks käsil on koristamine, siis ilma jorinata teeb ta korda vannitoa kapipealse, puhastab selle ära ja nühib peegligi puhtaks. Oma tuba koristab, voodi teeb hommikuti korda. Ja päris ausalt, ma ei peagi sundima.
Ilusate ilmadega meeldib Kirkele sõita rattaga ja niisama matkata. Kui vähegi võimalus, tahab minna ujulasse ja talv talle meeldib, sest siis saab ju lumes möllata.
Legod, need Friendsid eriti, on kogu aeg kasutuses. Teinekord pean minema lausa vaatama, mida minu särtsakas laps juba kaks tundi on teises toas vaikselt teinud. Enamasti siis kas sukeldunud legomaailma või joonistab.
Loeb ja kirjutab sõnu. Pole tagant sundinud ja olen eelistanud lapse loomulikku huvi asjade vastu. Iga asi omal ajal.
Hambad – kaks keskmist alumist on vahetunud, kaks keskmist ülemist loksuvad. Ülejäänud on terved ja tagumised alumised jäävpurihambad on juba suus. Hambapesu kaks korda päevas meelde tuletama ei pea ja hambaarst on tema lemmik. Millal me jälle hambaarstile läheme? – on tavaline küsimus. Käime ikka perioodiliselt kontrollis :)
Et asi liiga ilus ei tunduks, siis ikka nagu parimateski peredes, vahest me tülitseme. Noo ikka selleks, et kasvamiseks vajalikud piirid paika panna.
Vennad ja õeke on tema lemmikud. Emme pidavat olema maailma parim :D
On ikka tore küll, kui sul kodus paistab isiklik päike :)
Üks õige sünnipäev algab kutsetest. Ema ja lapse koostöö. Laps abistas ja kirjutas. Kohe kaks päeva kirjutas, sest ühe päevaga ei jaksanud.
…ning ühel õigel peol ei puudu kunagi tort. Täiesti kodune. Küpsisetort keedukreemiga ja alõtsa moosiga. Kirke valvas, et tordist jääks kindlasti järgi kaks tükki tema vennale, kes oli sel nädalavahetusel kahjuks meil haiglas. Vennale tuleb ju ikka head ja paremat hoida.
Üks salasoov ja kuus küünalt puhutud
Kuuene preili teatas kindlameelselt, et tema jagab oma sünnipäevatorti juba ise. Ja nii oligi.
Tead Liisu, seal tordi peal need krõbedad on tähekesed :)
Õeke Mariann
Kõige väiksem külaline Selena
Meeste hetk :)
Ja üks hommikust lastesaadet vaatav kuuene preili oma sünnipäevahommikul
Kirke tänab kõiki, kes teda meeles pidasid!
No mis muud kui aga palju õnne veelkord:)
Eks 6.a laps on juba suur inimene ja Kirke on kuidagi väga kaine mõtlemisega väike inimene.
Natuuke veel ja Sul on ainult suured lapsed. Nii paljuks seda väikelapseaega siis jagub.
Ahjaa, selle tordi jagamisega sai Kirke väga šehvilt hakkama. Vähemasti lähenes tordijagamisele praktiliselt ja jänni ta ei jäänud.
Aitähh siis veel kord!
Nii ta on, väikelapseaeg möödub ruttu ja seda enam tuleb sellesse oma aega ja armastust pühendada, sest hiljem…on enamasti hilja seda teha.
Üks 4 aastat veel, siis on jah laps piisavalt kobe.
Kirke tordijagamine tuli mullegi üllatusena ja veel meeldivam oli see, et ta sellega tõesti kenasti hakkama sai. Poisid olla sel ajal tüdrukuid seal laua juures töganud, et mis te nii peened olete :P
Nii ilusti oled Kirkest kirjutanud :) Tal on kindlasti hea meel et Sina just tema ema oled :) Õnne Sulle, et oled Kirkest kasvatanud lapse, kes ta on :) Lapse silmades peeageldub Tänusära.
Mial hea meel, et tal Kirke sõbraks ja hea meel, et Mia emal Sina sõbrantsiks :)
Kallistades…
Oi, Annika, suuur, suur tänu nii ilusate sõnade eest !!! Rõõm on vastastikune. Armastame teid!
Palju õnne!
Tänud, Signe :)