Nii ongi, et kätte jõudis suve viimane kuu. Päriselt, kahju. Suvi on olnud tegelikult suurepärane, soe ja parajalt vihmane. Ilmselgelt ei nõustu sellega näiteks tartlased või veel mõned kohad, kus on uputanud. Meil on küll vihma tulnud, aga parajalt ja õhtud valdavalt kuivad. Isegi vihma ajal on olnud soe. Mõned korrad sain märjaks, aga soojaga pole hullu – pigem teeb nalja ja meenutab lapsepõlve.
Kuu alguses käis tütar isaga Lõuna-Eestis traditsioonilisel sugulaste kokkusaamisel. Koos käimisega sai võimalusel harjutada autoga sõitmist, sest kohe seisis ees autokooli esimene õppesõit. Kuu lõpuks oli 28-st õppesõidutunnist kolmandik sõidetud ja oh mis tore, õpetajalt aina kiita saanud.
Kohtasin juhuslikult lahedat bussi ja nunnult peremeest ootavat koera Viru keskuse sissepääsu ees.
Käisin 5.-7. augustil ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni ja lasteteeninduse toimkonna ühisseminaril. Seminar toimus Harjumaal Kuke turismitalus ja osalejaid oli umbes 43. Külastasime Keila Algkooli ja Kose Gümnaasiumi kooliraamatukogusid. Korraks põikasime sisse Kose Rahvaraamatukogusse.
Kolme päeva jooksul kuulasime huvitavaid ettekandeid, osalesime koolitustel ja jagasime kogemusi. Ikka selle nimel, et Eestimaa lapsed oleksid hea lugemisoskusega. Turismitalu ise oli mõnus, puhas ja kauni territooriumiga. Õhtul said soovijad minna sauna või kümblustünni mõnulema.
Toitlustajaks oli Põhjala catering ja see oli tõesti suurepärane. Väga asjalikud 3 päeva enne uue hooaja algust. Päevaste loengute ajal kahel päeval küll sadas, aga õhtuks oli ilm alati päikeseline, imelise loojanguga ja soe.
- augustil käisin sõbranna ja Kirkega Artise kinos vaatamas Soome filmi “Tormisaare Maija”. Oli küll pikkust 2,44 tundi, aga ülimalt hea film. Kordagi polnud tunnet, et enam ei jaksa istuda. Kuna see oli filmi esilinastus, siis pakuti veini ja morssi. Vein toodi hilinemisega kusagilt tagaruumidest kannuga…..mis tekitas paljudes küsimusi. Õnneks meie läksime sinna ikka filmi, mitte veini pärast.
Kodus hakkab remont vaikselt mingisse faasi jõudma. Laagrist tagasi tulles, oli kraanikauss kolinud peale kuudepikkust köögis põrandal lapiti lesimist tagasi vannituppa. Jee! Ainus häda oli selles, et vett ei saanud kohe lasta, sest kraanikausi äravoolust minev toru lekkis. Kuna see pole ehitajate rida, tuli sellega endal tegeleda. Mõne päeva pärast oli pojal aega ja siis sai sellegi pisiasja korda. Ehk siis see kraanikausist kanalisatsiooni minev kapis olev kaadervärk tuli välja vahetada ja korda see saigi. Taastatud on sein, mille nad torusid vahetades ära lõhkusid. Kenasti veekindla värviga viimistletud, servad silikoonitud ja viimasel hetkel lasin valgustuse jaoks voolujuhtme läbi seina panna. Eks mingi hetk saab sinna nii peegel, kui valgusti. Lahendamata on veel vannitoas ropplae vahetamine, aga sellega tegelen pisut hiljem, kui pojal oma maja juures õuetööd lõpetatud.
Liistud olid samuti elutoas lakke ära pandud, aga tuba tahtis veel 2 kihti värvimist saada, mis tähendab, et augusti puhkuse ajal sain lõpuks ka elutoa korda teha.
Rõdul olid seinad üle pandud ilusa heleda marmorkivikestest plaadiga. Pidin vaid uurima, miks minu rõduvalgustuse juhtmed plaadi taga on :P Ehitajatel sain siiski sabast kinni ja juhtmed saidki välja. Nüüd tuleb kellelgi nööbist kinni võtta, kes lambipesadele augud sisse freesiks. Kuu lõpuks sai rõdu ka põrandakatte.
Trepikojas on seinu, lagesid krohvitud, osalt pahteldatud ja kõik mingi punaka möksiga üle pintseldatud. Ehk on mingi niiskustõke.
Septembris on oodata köögis mingeid lahendusi kubudega ja korteritele uusi uksi. Eks varsti on käes ka küte-ventilatsioonisüsteemi testimised/tasakaalustamised, sest kaugel see kütteperioodki enam on. Suvi küll kestab, aga sügis tuleb nagu ikka järsku.
10. augustil olin koos kolleegidega Melumessil raamatuid müümas. See on alati selline meeleolukas tegevus ja kui hommikul sadas arulagedalt vihma, tegime meie päeva parima kassa. Kes jäi meie telki lõksu, see muudkui ostis ja ostis :P
11-st augustist algas puhkuse teine osa. See mulle meeldis. Juunis puhates avastasin, et kodust välja ma ei jõudnudki. Teisel puhkuse poolel oli eesmärk rohkem liikuda. Samas on ka metsikult tööd plaanitud- sõprade pere suguvõsa kokkutuleku pildid töödelda, oma laste vanaisa juubeli pildid töödelda, pojalastele kleidid õmmelda, Kirkele viigipüksid õmmelda, ehk ka kahed, üks tellitud lapitekk beebile teha jne. Plaanisin sõprade ja perega aega veeta ja korra reisilgi käia.
Et siis puhkus!
Esiteks on see hullult tore, kui ei pea hommikul tööle minema. Mul ei ole midagi tööl käimise vastu, aga vahest tahaks sellegipoolest puhata ja mängida. See kaks nädalat ja üks päev pidi sisaldama nii puhkamist, meelelahutust kui ka pisut tööd.
Poja kahele tütrele õmblesin 4 kleiti. Tüdrukud avaldasid juba kuu tagasi soovi uued kleidid saada ja valisid kangad välja, aga tegudeni jõudsin alles puhkuse ajal. Kangad- öökullidega, tähtedega ja joogatüdrukutega Lillestoffilt ja lillemotiividega ühelt teiselt Saksa tootjalt.
Kohe puhkuse alguses tegime ühise päeva minu armsa sõbrannaga. Esmalt tuli tema mulle Raplasse külla ja oli tükk tegemist, et meie majja sisse saada. Juhtus nii, et samal ajal oli ennast täpselt trepikoja ukse ette suur rekka parkinud, et oleks ohutu- olid ka metall-aiad külgedele tõmmatud. Ma jooksin alla vastu ja teades ehituse ajal olevaid käiguteid smungeldasin sõbranna kenasti tuppa. Muidu jäägi ümber maja jalutama ja sisse ei saa. Mõnnasime, sõime head ja paremat ja sõbranna aitas mul ühe vahva väikese jänku peaaegu lõpuni teha. Lõpuks läksime rongijaama ja sõitsime Tallinna. Kõigepealt käisime loomulikult linna parimas pagaris söömas koogikesi.
Edasi läksime kinno vaatama filmi, mis oli tehtud Colleen Hooveri raamatu “Ei iial enam” järgi. Mulle meeldis. Sellel raamatul on olemas ka järg, aga eks näis, kas tehakse ka filmile teine osa. Pärast kõndisime koos Balti jaama, kust mina sõitsin rongiga koju ja sõbrake liikus oma koju. Vahva päev oli. Mis pole vähe tähtis….oleme sõbrad juba 44 aastat!
21. augustil võtsin oma tütre ja poja kaks piigat ning põrutasime laevaga Rootsi. Üle-eelmisel suvel käisime sama seltskonnaga samuti Rootsis ja siis oli meie huviorbiidis Junibakken ehk siis Astrid Lindgreni teostel põhinev muuseum lastele ja lapsemeelsetele. Sel korral soovisid tüdrukud külastada kuningapaleed. Ei hakka siin postitust venitama ja teen sellest reisist eraldi postituse.
Ühel päeval käisime Kirkega IKEA-s. Mina sõitsin sinna Balti jaamast bussiga ja tema oli õppesõidus ning õpetaja lasi tal tunni lõpetada IKEA ees. Igati mugav. Käisime valdavalt asju uurimas, sest lähiajal võib meil sealt mõnda asja tarvis olla. Näiteks jalatsiriiuli asemel kitsamat jalatsikappi, sest kui korteril vahetatakse uks ära, pannakse see käima sissepoole(urr) ja siis ei mahu meie riiul enam sinna nurka ära. Kui juba seal olime, sõime ka lõunat ja no seal on päriselt väga odav süüa. Pealegi ei saa toidu maitse üle üldse nuriseda. Teine asi on see, kui soovid õhtustada gurmeerestoranis. IKEA-s on siiski lihtne toit, aga maitseb igati hästi.
25. augustil oli järjekordne päev, kus kuumust +30! Kuna see juhtus olema pühapäev, võtsime sõbranna Edaga ette retke rannaaladele. Esmalt siis otse Kloogaranna plääžile, sest arvasime, et seal on rahvast vähe. Aga…võta näpust, rahvast oli murdu. Vesi oli umbes +17. Sel suvel jõudsin muide alles esimest korda randa ja merre ujuma. Kõlbas see +17 küll. Mõnulema ei jäänud, aga veel käisin ära. Ujumiselamust pidin jagama aga tuhandete millimallikatega ja see polnud teps meeldiv, kui limased tegelased vastu sind hõõrusid. Kauaks ma nende seltsi ei jäänud. Peale 3 tundi rannas seismist- sest lamada suure tuule tõttu polnud ülearu meeldiv, läksime sööma Laulasmaale imearmsasse kohvikusse nimega “Ott ja Matilda”. Soovitan soojalt! Nunnu boho stiilis kohvik, maitsvad toidud ja kena teenindus.
Edasi võtsime suuna Pärdi Keskuse poole. See on üks paik, kuhu võiks lõputult käia. Vaikus ja rahu ja tänavu keskuse ümber imelises männimetsas ka palju pohli. Vitamiinid saime söödud ja vaimu kosutatud. Ah jaa, enne keskuse juurde sõitmist käisime Laulasmaa SPA rannas, kus lasime tuulel vaimu selgeks puhuda ja imetlesime lohesurfareid ning muidusurfareid.
Puhkuse lõpus õmblesin lõpuks valmis tütrele pidžaamapluusi. Püksid olid ammu valmis, aga pluus seisis ja seisis ning tükid ei tahtnud ise pluusiks saada. Materjal on pidžaamal tumesinise ja valge ruuduga ülimõnus Itaalia flanell. Ruudu suurus 0,5×0,5 cm. Pehme ja siidine. Laps lõi nurru, kui pluusi kätte sai. Tegelikult on see temale väga vajalik komplekt, sest sageli tuleb ette kodust väljas ööbimisi. Laululaagris põrandal matil, purjekas või siis sõbrannade pool. Pidžaama on sellistel puhkudel väärt riietus.
27. augustil tähistasime armsa vanema pojatütre 11-ndat sünnipäeva. Lapsed on kingitus, lapselapsed on topeltkingitus :) Samal päeval oli mul peale puhkust esimene tööpäev ja kolleegid tundsid mulle kaasa :D Tordi tellis meie sünnipäevalaps muidugi tädi Kirkelt :)
31. augustil seisis aga ee üks 10. pulma-aastapäev Tõstamaal. Minu head sõbrad pidasid seal 10 aastat tagasi kaunid pulmad, muinastulede ööl. Tegin pruudile tookord meigi, õmblesin kleidi ja pildistasin pulma. Nüüd siis kordusüritus.
Päeval 12 ajal asusin teele, kohale jõudes tegin pruudile meigi, juuksur tegi soengu, mina aitasin selga pulmakleidi, mis istus endiselt seljas nagu valatud ja tõdesin taaskord, et sain 10 aasta eest ühe väga kena kleidi tehtud. Kui kõik korras, käisin pruuti ja peigmeest pildistamas. Võtsime lapsed ühes ja tehtud saime perepildidki. Rahvas hakkas kogunema ja kärmemad said improviseeritud fotonurgas mulle paaridena või peredega poseerida. Mingil ajal jõudis Kirke samuti pulma, koos viimastena saabunud Kohila sõpradega. Rahvast oli oma 60 inimest ja pidu kujunes mõnusaks olemiseks.
Pidu toimus taluõuel kadakate vahel telgis ja catering oli teinud sellest kauni ruumi.
Rahvas on mulle tuttav, sest selle pere üritustest võtan ma tavaliselt osa ja üritusi armastavad nad korraldada. Kõik sai aga alguse 42 aastat tagasi, kui värskelt kooli lõpetanud kaks neidu said esimeses töökohas sõpradeks ja on seda siiani. Ehk siis minu ja Sirkka sõprus on kestnud ei rohkem ega vähem, kui 42 aastat. Meie esmasündinute vahe oli vähem kui kuu. Aastatega on omaks saanud Sirkka tütred, nende mehed ja lapsed, 2 õde, ühe õe lapsed, mehed ja lapselapsed jne. Ühesõnaga tunnen ennast seal seltskonnas nagu mängusugulane – hoituna ja oodatuna. Nende aastate sisse on mahtunud nii nii palju toredat – pidusid, reisimisi, pildistamisi, õmblemisi, jutuajamisi, koosolemisi jne. Teeb südame väga soojaks.
Kogu üritus toimus mere lähedal ja sinna sai mõnigi kord jalutatud. Ilm soosis pidu ja korra tekkis taevasse küll vesipüks, mis liikus mere kohal, aga vihm sadas alla lühikese ajaga sel ajal, kui rahvas oli telgis söömas. Parajalt vali tuul kuivatas märja kiiresti ära.
Päikeseloojangul tegime rannas lõket ja pruutpaarile kingiti suur tinast hobuseraud mille nad sealsamas lõkkel vedelaks sulatasid ja ämbrisse oma õnne valasid. Hiljem nautisime telgis väga maitsvat torti.
Igatahes tinapulma saime peetud, pildid tehtud ja lõpuks nautisime ka muinastulede öö lõket mererannas. Kirke sõitis nendega kellega tuli koju tagasi, sest temal oli plaan hommikul koristada ja Tallinna sõita. Mina läksin koju järgmisel päeval koos Sirkkaga. Tema sõitis Tallinna laevale, et koju Soome tagasi sõita ja poetas minu vahepeal Raplasse ära.
Lõpetasin õhtul nädala sees alustatud tellitud lapiteki beebile, lugesin raamatut ja läksin pulmaväsimust välja magama.
Esimest korda oma elus juhtusin nägema virmalisi. Eks ma oleks needki maha maganud, aga laps ajas mind kell 1 öösel üles ja kutsus vaatama. Me siis nii tunnikese vaatasime aknast seda ilu koos langevate tähtedega, mis tulid siuh ja säuh taevast alla.
Sellega lõppes august.
Augusti lugemised:
” Babetta” Nina Wähä
Rootsi autori raamat. Meeldis. Omapärase kuluga ja üllatuslikult kahe erineva lõpuga. Sai ise valida, kuidas enda jaoks lõpp serveerida. 9/10
“Võlukunsti teine pool” Tom Felton
Kes on lugenud “Harry Potteri” raamatuid, siis nendele kindlasti üks tore lugemine. Pealegi tõlge on hea, sest minu armas Oravake tõlkis. Raamatu autor kehastas Potteri filmides Draco Malfoyd ja kirjutab oma elust, lapsnäitlejaks saamisest ja Potteri filmimise seikadest – nii lõbusatest, kui kurbadest. Ladusalt kirjutatud ja minule, kui Pottery fännile väga meeldis. 10/10
“Hundi õnn” Paolo Cognetti
Jälle väga minu tassike teed. Need “punase” sarja raamatud on hoopis midagi muud, kui peavoolu ilukirjandus, aga mulle väga meeldivad. Inimesed otsivad mägedes seda, mida rahvamassides elades ei leia. Huntidest selles raamatus juttu tegelikult ei ole. Ainult põgusalt mainiti, et hundid on piirkonnas vist tagasi. Küll aga on asjakohane metafoor inimesest. kui üksikust hundist. 10/10
“Kuninganna 2: Elizabeth II– kuningannana valitses ta riiki, abikaasa ja emana võitles õnne eest” Eva-Maria Bast
“Säravate naiste” sarja raamatud mulle üldiselt meeldivad. Meeldis ka Kuninganna Elizabethist kirjutatud esimene osa. See teine jäi aga pisut lohisema. Pooleli ei jätnud, aga vaimustuses ei olnud samuti. 6/10
“Õiged mehed” Laura Evisalu
Noortekas. Neid ma pean juba tööalaselt lugema ja valdavalt ma valin sellised, mis mulle ka meeldivad. See raamat meeldis ka. Hea raamat, ladusalt kirjutatud. Päevakohane teemapüstitus. Koos meheks kasvamisega tolerantsi õppimisest. 10/10
“Minult varastatud elu” Renee Villancher
“Valge” sarja raamat. Tõsilugu prantslannast, kes sõjakeerises armus Prantsusmaal vene sõdurisse, sai sellega lapse, abiellus ja rumala peaga kolis sõja lõpus temaga NSVL-i. Ja siis langes raudne eesriie. Tagasi kodumaale ta enam ei saanudki ja need õudused, mis teda ees ootasid, polnud just toredad. Alates sellest, et mehel oli kodus samuti naine ja koolieelikust tütar. Nukker raamat ja samas nii sümpaatne, kuidas tema lugu jõudis Prantsusmaale ja naised tema lapsepõlvekülast korjasid raha, et kunagine klassiõde saaks kordi enne surma veel kodumaal ära käia. 10/10
“Pärimismängud” Jennifer Lynn Barned
Jälle üks noortekas, fantaasiaraamat. Rahva Raamat on selle tõlkinud ja kirjade järgi on raamatul veel kaks osa olemas. Loodan väga, et needki saavad tõlgitud, sest juhtub sedagi, et kirjastused kõiki osasid ei tõlgi. See oleks küll nüüd kurb, sest raamat meeldis ja loeks meeleldi edasi. Noor tüdruk, gümnasist, vanemateta, elas vanas autos ja üritas õppimise kõrvalt tööl käia sai ootamatult üüratu päranduse. Täiesti võõralt mehelt. Miks? Kuidas see lahenes, kui pärandist olid ilma jäänud nii mehe tütred, kui tütrepojad, kes kõik elasid samas lossis…..Igatahes põnev ja seikluslik. 10/10
” Daisy Jones & The Six” Taylor Jenkins Reid
Esialgu hakkas raamat pisut venima, kaalusin juba pooleli jätmist. Aga ei jätnud ja kahetsema ei pidanud samuti. Väljamõeldud lugu(hakkasin juba mingi hetk arvama, et tõsielu ainetel) 70-ndate menubändist. Daisy Jones oli rock-bändiga liitunud ainus naine. Raamat kulgeb nagu üks pikk intervjuu ajakirjaniku ja bändi liikmete vahel ja kuigi alguses ei tahtnud mul lugemine käima minna, siis kokkuvõtteks mulle raamat väga meeldis. 9/10
“Vampiiriniitja Lily” Koidu. V. G. Ferreira
Kõik raamatud, mis on Koidu kirjutatud, on mul loetud ja ma siiani ei jõua ära imestada, kuidas üks eestlanna kirjutab raamatuid sellise fantaasialennuga et hoia ja keela. Siiani on ta kirjutanud noortele, aga see viimane on täiskasvanutele mõeldud. No tegelikult võiks seegi olla noortekas, aga kohatise keelekasutuse tõttu on tema õige koht jah täiskasvanute riiulis. Paras ports erootikat, veidi roppusi ja kuhjaga eneseirooniat, huumorit ja fantaasiat. Jälle väga ladus lugemine ja kui aus olla, üsna erandlik raamat, sest raamatutes saab häbematult vähe nalja
/”Minu elu on täiuslik! Olen ilus, noor ja piisavalt jõukas, et võiksin juba praegu jalad seinale visata, et elada printsessi kombel kogu ülejäänud elu. Aga seda ei kavatse ma küll mitte mingil juhul teha. Ja teate, miks? Sest ma armastan oma tööd!”/
10/10
