September algas nagu ikka sellega, et lapsed läksid kooli. Tänavu oli tegelikult 1. september pühapäev ja mina tulin alles pulmast koju. Meie pere lastel polnud õnneks ühelgi pühapäevasel päeval koolis aktust, kuid paljudel üle Eestimaa siiski oli.
2. septembril ehk esmaspäeval sõitsime väikese vahega Kirkega Tallinna. Aktusele eelnes lauluproov ja mina sebisin talle linna jõudes lilled. Kooli juurde jõudsin aktuse lõpuks, neiuke sai lilled kätte ja jooksis nendega klassijuhataja tundi. Mina sain pool tundi oodata ja siis läksime koos edasi. Aktus oli kell 13, seega liikuma saime enne kolme. Vaatasime veidi kaubamajas ringi ja siis suundusime Flammkuchen veinibaari Rottermanni kvartalis. See on üks meie lemmikuid kesklinnas, kuhu ikka ja jälle satume sööma. Maitsvad leegikoogid, õdus atmosfäär ja suurepärane teenindus. Tähistasime seal aasta tagasi kooli algust ja tähistasime selgi korral. Lihtsalt pisut väiksema seltskonnaga, sest kõik ei saanud tulla. Mõnnasime Kirke ja noorema R-iga tunnikese ja siis kõndisime poja juurde. Astusime korraks sisse, et öelda tere natuke tõbisele miniale ja sasida koera ning matkasime edasi Tallinn-Väikesesse, et rongiga koju sõita. Imeliselt mõnusa ja sooja ilmaga esimene koolipäev oligi läbi.
Pere väiksemad neiud läksid vastavalt 5-sse ja 3-sse klassi ja vanema poja kaasa alustas esimest aastat 1. klassi klassiõpetajana ning kraadiõppes kolmanda aastaga.
Lipud on õige koolimaja ees, järgmise pildi tegime noorema astme maja ees, sest oma maja ees oli miljon õpilast. Aga õhtul sõime lisaks soolasele magusat õuntega leegikooki, mida flambeeriti lauas, ehk siis kallati peale calvadost ja süüdati põlema. Maitsev.
Septembri alguses lõpetasin ühe 125×125 suuruses lapiteki veel sündimata beebile. Sellest ka valdavalt neutraalselt kollased-rohelised toonid. Töökollektiiv kingib teki emapuhkusele jäävale kolleegile. Samasse pakki tegin ka kaardi.
Veel õmblesin septembris tütrele mustad teksad. Mitte päris klassikalised, vaid puusast vabalt langevad. Kangas oli õhem teksa väikese strechiga.
Kuu alguses käisin kõrvaarstil. Muide esimest korda elus. Kuigi teismelisena põdesin paar korda päris ränka keskkõrvapõletikku, siis pigem puutusin tol ajal kokku perearstiga(kummalgi korral oli kasu neist vähe), kui kõrvaarstiga.
Hilisemas elus pole kõrvadega probleeme olnud, aga kui nüüd paar aastat tagasi tekkis lennukis maandumisel selline kõrvavalu, et hüppa või aknast välja, siis järgmiseks lennuks oli tekkinud selle valu ees hirm. Pärast elu esimest lendu oli tekkinud ka kõrvadesse sisin. Kurtsin perearstile ja tema saatis kõrvaarstile. Kõrvaarst tuvastas vasakus kõrvas ja ninapooles väikese turse. Ei tea, kust see sinna sai, sest haige pole ma ammu olnud ja nohugi põen maksimaalselt kord aastas, kui sedagi. On siis on, nüüd pean kaks kuud ninavussu kasutama, siis paistab mis edasi. Paar päeva hiljem kutsuti ka kõrvakuulmist kontrollima. Sellega on nibin-nabin täitsa korras. Probleemi kui sellist, ei ole õnneks.
6. septembril otsustasime sõbrannaga minna tähistama suve lõpetamist restorani Päris. Sõbrannat huvitab juba pikemat aega prantsuse köögikunst ja nii me selle prantsuse restorani valisimegi. Liiati olen mina oma perega seal korduvalt käinud ja alati oleme olnud rahul. Broneerisin meile kolmese laua, sest päevapeale liitus meiega veel üks sõbranna ja ilma bronnita võib seal paraku lauata jääda. Tema pidi meiega liituma tunnike hiljem, kui meie restosse suundusime. Rävala pst Radissoni lähedal sattusime ülekäigul veidrasse situatsiooni, kus minul käivitus -põgene, sõbrannal – mis toimub? Tõmbasin ta lihtsalt endaga kaasa, et vältida midagi hoomamatut. Nimelt meie selja taga toimus avarii ja sellisel puhul ei tea iial, kuhu auto võib lennata. Targem on kiirelt sääred teha. Polnud nagu soovi olla valel ajal vales kohas. Paistab, et ühe valge maasturi taga juhtus olema machomehest idioot, kellele ei meeldinud liikluse sõidutempo ja ta lihtsalt rammis sellele valgele autole hooga tagant sisse ning seejärel kimas minema. Ilmselgelt oli see isik midagi tarbinud(või siis just millegi puudus) ja närvid krussis. Ma loodan, et sellel kohal linnas on piisavalt kaameraid, et see poolearuline üles leida ja karistada. Jõudsime üsna kohe restorani ja siis oli aega mõelda, et mis see õieti nüüd siis oli. Kolmekesi oli meil väga tore õhtu ja ära hakkasime minema alles siis, kui oli aeg eelviimasele rongile minna. Vanalinnas oli väga palju rahvast liikvel, sealhulgas rebaste retsimise pidulisi. Balti jaamas saatsime ühe sõbranna trammile ja kahekesi läksime rongile. Koju jõudes ajasime veel tunnikese juttu ja kui Kirke saabus viimaselt rongilt, läksime koos tuppa ning sõbranna sõitis autoga oma koju. Oli tore õhtu koos veidrate juhtumistega.
Septembrist algas meil tööl see mittelemmik osa aastast ehk siis kevadeni avatud seitsmeni õhtul ja laupäevad samuti tööl. Suvel saame ennast tunda nagu normaalsed inimesed, kui oleme avatud kuueni ja laupäeviti suletud. No päriselt, kui lõpetad tööpäeva kell 19, käid poest läbi, jõuad koju kell 20, teed süüa….ja on siis normaalne kella 21 ajal õhtust süüa? Vaatasin oktoobri graafikut…..nojah, pea pooled tööpäevadest ehk 9 päeva olengi seitsmeni tööl. Pimedal ajal on see kohe eriti naisssss!
Teise poole septembrist aga elame hoopis omamoodi segast elu. Iga päev on uus, sest midagi kindlat ei ole. Mida saan, teen kodukontoris, mingil ajal tuleb vist harukogudes käia inventuuri tegemas, üks lasteüritus ehk suvelugemise lõpetamine tuleb läbi viia ja see toimub meil seekord uue muusikakooli saalis. Miks segadik? Noh, maja ümber ja majas meil nüüd remont ja pannakse kogu maja kaheks nädalaks kinni. Vibratsioon, müra, tolm, ohtlikud tegevused jne. Loodetavasti saame 1. oktoobrist tööle, aga nagu elu on näidanud, siis ehitusel juhtuvad asjad pigem hiljem, kui tähtajaks, sest alati on ettenägematuid asjaolusid, eriti veel vanade majade puhul.
Mis toimub kodus seoses kortermaja remondiga?
Vaikne on, kummaline on, aga kõige ebasobivamal hetkel suudab alailma keegi lae peal pea kohal puurima hakata :) Sellega vist ei harjugi. Aga muidu hakkab looma. Fassaad on ütleme et valmis, lõpetatakse vundamendi katet ja panduse tegemist. Meie trepikoda hakkab saama krohvitud/pahteldatud. Kuna kõik lambid alati ei tööta, siis pimedas on juba paras tegu trepikojas liikuda. Eriti just ülemises otsas ehk meie ukse kandis. Tuli kiri lukufirmalt, et korterite kaupa hakatakse vahetama torusid. Tekkis küsimus, et kas telefonitorusid või mis torusid? Selgus, et jah, tegemist on telefonitorudega. Tööle saab fonosüsteemi siis, kui tuleb uus maja välisuks. Kola muutub maja ümber aina vähemaks, sest täidetakse ja tasandatakse majaümbruse parklaid, et kohe oktoobri alguses saaks asfaldi maha panna. Korteris on pidev jama mingite lõhnadega. Küll tuleb kusagilt suitsetajate haisu sisse, küll mingit kanalisatsiooni või teab mis lõhna. Kui esimest korda üle pika aja kaminat kütsin, tõmbas see normaalselt. Vastu hommikut aga hakkas heast peast kustunud kamina korstnast põlemisvingi tuppa ajama. Ärkasin öösel üles ja süda oli paha. Päeval tuulutasin ruumid ära ja magamistoa aken oli lahti, siis oli kõik ok. Viisin isegi tuha välja. Kui aga õhtul panin enda toas akna kinni, hakkas jälle seda veidrat vingu sisse ajama, täiesti tühjast kaminast!!! Jätkus see mitu päeva. Vahepeal saime selgemaks, et kurja juur on korstnale remondi käigus ehitatud varikatus. Kui alt naabrimees kamina ees suitsetab, liigub toss korstnast välja, jääb sinna väikese katuse alla ja soodsa tuulega puhub minu lõõrist sisse, mis omakorda suhestub vannitoa ventilatsiooniga ja veabki suitsuhaisu korterisse. Ühesõnaga sellega on üks jama ja näis mis saab.
Ootan, et oktoobris saaks uue korteri ukse ja köögis kubuga asjad ühele poole. Seejärel saan esiku ja köögi ise üle värvida. Ah jaa, rõdudele pandi septembris uued piirded paika. Plaate pole ainult veel ette pandud ja millalgi novembris vist tulevad klaasid. Peaaegu hakkab juba saama, eks, peaaegu :)
Kuu lõpus pidasime maha suvelugemise lõpupeo, mis sel korral toimus hoopis muusikakooli uue maja saalis, sest meie majas on üks kopsimine, puurimine ja lammutamine. Esinema oli kutsutud lastekirjanik Indrek Koff koos sõpradest muusikutega – Kärt Ruubel ja Xandi van Dijk. Tänasime parimaid lugejaid, nautisime tõsist kirjandusega põimitud klassikakontserti ja sõime kringlit. Vast oli see kava suunatud pisut suurematele, kui meie saalis olnud lapsed, aga ma usun, et nad said igati huvitava kogemuse.
Septembri lugemised
“Armastus Hispaania moodi” Elena Armas
Hoogne lugu Hispaania kirjanikult. Humoorikas, tempokas, südamlik. Kõike oli. Catalina põgenes aastaid tagasi Hispaaniast õnnetu armastuse ja sellega kaasnenud teenimatu häbi eest Ameerikasse. Kui hakkas abielluma tema õde, tuli minna kodumaale, aga talumatu oli mõte minna sinna üksi, ilma kaaslaseta, et olla haletsuse objektiks. Tarvis oli hankida endale libapeigmees, aga ühtegi sobivat kandidaati ei olnud võtta. Peale ühe kolleegi, kes pakkus ennast ise, aga kellega Catalina oli esimesest kohtumisest peale olnud pigem vaenujalal, kui sõbrad. Paraku kedagi muud ta ei leidnud ja tuli võtta see ainus, kes saadaval oli. Kuidas Hispaanias käimine välja kukkus, tuleb lugeda juba ise. 8/10
“Päikesest suudeldud” Kasie West
Mõnus suvine noorteromaan noortele omaste probleemidega, kuid oma olemuselt õnneks helge. Polnud sellist musta masendust ja see tegi rõõmu. Tööalaselt tuleb noortekaid lugeda ja seda julgen noorele inimesele soovitada.
Peategelasteks 18-aastane neiu, tema 15-aastane õde ja 18-19-aastaste poiste bänd ühes suvises internetita laagripaigas. 8/10
“Unistus ilust” Estée Lauder – ta rajas impeeriumi ja muutus legendiks Laura Baldini
Imeilus noore naise kujunemise lugu. Põhineb tõsielul, aga valatud ilukirjanduslikku vpormi. Sarja “Säravad naised” raamatud on üldiselt kõik väga mõnusalt loetavad ja avavad ikooniliste naiste maailma ning kujunemislugu. Väga meeldis. 9/10
“Armastuse algoritm” Claudia Carroll
See raamat ei läinud esialgu kohe vedama, aga nii 50 lk pärast läks ludinal ja oli lõpuni tore lugemine. Lugu sellest, kuidas erinevate vanusegruppide inimesed käivad tutvumisportaalides, kust õnnestub saada vaid ebameeldivaid kogemusi, kuni üks 40-ndates üksildane kõrgel positsioonil töötav naine loob uue portaali. Võtab endale abiliseks pisut üle 20-se kolleegi ja testinimeseks viimase 70-aastase ema. Alguses läheb kõik väga hästi, siis veerevad asjad aina allamäge ja siis on jälle suur edulugu. Humoorikas ja tore lugemine. 9/10
“Kuuba tütar” Soraya Lane
Väga meeldis. Sarja esimene raamat meeldis samuti. See oli “Itaalia tütar”. Oma juurte otsimine Kuubal oli põnev ja muidugi leidis peategelane sealt ka armastuse. Loodetavasti tuleb selles sarjas raamatuid eesti keeles juurde. 10/10
“Vivienne Westwood” Vivienne Westwood
Jälle üks suurepärane raamat vägevast naisest ja tema üldse mitte lihtsast teest tippu. Kuigi vahepeal lugesin mõned kohad diagonaalis, siis valdavas osas oli see kirjutatud hästi, köitvalt ja ausalt. Mõned toredad nopped raamatust:
” Mis on parim aksessuaar? Raamat”
“Minu järjepidevus on selles, mida ma mõtlen ja loen, ja ma hindan ennast selle järgi, et tynnen, et midagi on minu jaoks uus. Uus idee. See teeb mind rõõmsaks. Cogito, ergo sum. Ma mõtlen, see tähendab, ma elan.”
” Parim elamise teejuht, Ian? Ma arvan, et see on “Pinocchio seiklused”. See on elufilosoofia. Eluviis. Nii üleannetu. Nii pöörane. Aga tal on kullast süda. Ja see on muidugi see, mis ta päästab. Andreas läks täna hommikul enne mind tööle ja ütles:” Mul on paha tuju.” Küsisin, miks, ja ta vastas:”Liiga palju pn teha.”. Mina sõnasin:”Jah, korragasaab teha üht asja. Kuid ära unusta, et samal ajal saavad asjad tehtud samm-sammult. Me saame hakkama.”
9/10
“Pruudil olid jalas kollased saapad” Katherine Pancol
Lugesin selle läbi ühe hingetõmbega. Väga meeldis. Raamatu lõpus olin hämmingus, et lugu jäi kuidagi õhku, aga siis avastasin, et see oli raamatu esimene osa. Nüüd pole muud, kui ootan teist osa. Lugu ühest Bordeaux piirkonna veinimõisa perekonnast ja inimestest nende ümber. Huvitavad karakterid ja lood, eriti lahedad on kaks lapstegelast. 10/10
Nüüd tuleb minu kohustuslik kirjandus, mida ma raamatukogu remondi ajal kodukontoris olles lugesin ja eelseisvaks maakondlikuks Netikirjariini võistluseks raamatuküsimusi tegin.
“Greibikollane tulevik” Anne Muhonen
Lühike aga samas mõtlemapanev raamat noorest poisist ja tema võimalustest ning valikutest. 9/10
“Süngete vete vaimud” Igne Zarambaite
“Eestluse valem” Ene Sepp
Väga hea raamat. Mul on ülimalt hea meel, et meil on oma hea noortekirjanik Raplas olemas ja ta kirjutab noortele köitvalt ning püstitab probleeme huvitava nurga alt. Mis oluline, oskab kirjutada nii, et noore elu ei tundu kui hädaorg täis musta masendust. Päriselt väga hea raamat noormehest, kes kolis koos vanematega Eestist ära peale esimest klassi ning elades vahepeal juba 9-s erinevas riigis, tuli gümnaasiumi ajaks tagasi Eestisse. Sisseelamine ei olnud lihtne, tekkisid identiteediprobleemid, otsis eestluse valemit, leidis lõpuks sõbrad, julges isegi suhtesse astuda ja siis…tahtsid vanemad taas kolida, Hiinasse… 10/10
“35 kilo lootust” Anna Gavalda
Aus lugu prantsuse kirjanikult noore lapse kujunemisest. Sellise lapse, kellele tavakool hästi ei sobinud. Lühike lugemine, aga väga hea. 10/10
“Hard Land” Benedict Wellas
Nii hea raamat!!! Jälle noore inimese kujunemislugu. Jälle noormehest, kes ei sobitu just tavaliste noorte hulka, tema kujunemisest. Mis saab siis, kui sa elad kõike kartes, sul puudub julgus, pole sõpru, tagatipuks viib vähk ka ema ja isaga pole suhted ülearusoojad. Ühel suvel nii ema kaotus kui esimene armastus. Ülihästi kirjutatud ja raamatu lõpus list mainitud muusikapaladest. 10/10
“Haki ordu” Tuul Sepp
Mõnus lugemine. Väga erinevas vanuses tegelased, kellel kõigil üks soov-hoida linnas loodust. Ühtpidi realistlik, teistpidi fantaasialugu. Lugeda sobib nii noorel, kui täiskasvanul. 9/10
Ja lõpuks üks kokaraamat
“Minu Aasia kokaraamat” Margus Kalam
Mõnus retseptiraamat, kus vahepeal ka niisama juttu ning palju aasia köögi lahtiseletamist. Margus on muhe ja kokkab hästi. Ise panustasin sellesse raamatusse samuti, käies Marguse erinevate aasia riikide söögiõhtutel. Temal oli tarvis teha valmis sööke, et raamatusse pilte saada ja toiduhuvilised said mõõduka tasu eest ennast palliks süüa. Minu pretsedenditult lemmikuteks jäid ikka Tai toidud, aga seal raamatus on väga asjalikke näpunäiteid ja põhjalikke retsepte. Kusjuures koostisained on kõik Eestis saadaval. 10/10
