Novembrihullar

Igal aastal on meil november hirmus tiheda graafikuga kuu. Ei erine kuidagi tänavunegi. Ikka üks jooks ja sebimine ja isegi mina, kes ma muidu naljalt märkmikku ei kasuta, panen juba päevaplaani paberile, et midagi olulist ära ei ununeks. Päris kõike mida lisaks vajalikule lihtsalt veel teha tahaks, niikuinii ei jõua.
Kuna Kirkel on posu sõpru, kes on samuti sündinud novembris ja saavad kuus, siis lisaks tema sünnipäevale jookseme mööda sõprade pidusid ka. Niiet üks sünnipäevatamine käib. Tirtsul endalegi käis eile jälle üks sünnipäevakülaline. Kõik, kes tahtsid või olid kutsutud ei saanud ju õigel nädalavahetusel tulla, kus kaks pidu järjest pidasime ja eks nüüd siis tullakse ikka tagantjärgi last kaisutama. Väga armas tegelikult, et on nii palju hoolivaid inimesi. Kolmed sõbrad on veel tulemas ajapikku ,kui suur kiire möödas :)

lill

Suures tohuvahobus hakkab meil juhtuma juba imelikke asju. Ühel hommikul olime tund varem lasteaia ukse taga ja ühel päeval tund varem bussipeatuses. No lasteaeda läksime liiga vara puhtalt sellepärast, et minu ärataja – telefon kooles öösel ära ja kui ma tõin köögist ühe teise vana lutsu selle asemele, siis polnud meeles, et nii algeline mobiil ei vahetanud ise kellaaega kella keeramise päeval :P Nii unine olin aga öösel küll, et ei taibanud õiget telefoni juhtme otsa panna, kui see ära kustus… aga ega ikka kell 3 öösel ei viitsi seda juhet otsima minna ka. No vähemasti sai hommikul nalja ja pahased ei olnud me Kirkega kumbki. Lihtsalt päev oli pikem.

Eile oli Kirkel selle hooaja esimene esinemine. Kultuurimajas peeti isadepäeva raames vanaisade päeva ja Laulustuudio lapsed olid palutud sinna esinema. Nii nad siis 5-kesi andsidki vanaisadele/vanaemadele umbes tunniajase ja natuke peale kontserdi. Kirke oli kõige noorem solist, järgmine oli kaheksane, siis kaks 9-10 aastast ja kõige suurem oli 10 klassi piiga. Ilus kontsert oli. Piisavalt nalja sai ka, et saal pidevalt naeraks ja plaksutati lastele kohe väga hoolega.
Mind ennast ajas natuke naerma ürituse õhtujuht, kes luges luuletusi ja rääkis saaliga sellisel moel, nagu saalis istuks lasteaia sõimerühm :D Teise lapse emaga rõdul siis itsitasime, et kui vanemaid inimesi peab tõesti nii kohtlema, siis…ei julgegi vanaks saada :D
Kui me lõpuks kella üheksaks õhtul koju jõudsime, olime täitsa väsinud oma pikast päevast. Proovid, külalised, esinemised ja kaks korda 3 km jalgsikõndi…uni tuli igatahes eile vara ja oli magus.

Ja muidu on ikka kõik hästi. Kohe lähen pildistama lahedat emmet oma lastega, et nad saaksid isadepäevaks oma issile pildi kinkida :)

…..vahepeal siis aeg edasi läinud, pildid tehtud ja plaat üle antud, sest isadepäev ju ei oota :D Paar klõpsu niisamagi tehtud, koerast näiteks.

koer

Ilm on täna imeliselt päikeseline ja selge taevaga. Just selline, nagu oli vaja. Olemine rõõmus, varsti toon tipsi lasteaiast koju ja siis juba jõuab poegki linnast koolist…..mõnus :)

Eee, üks asi ei ole väga mõnus….üks kõrvits jälle tükkideks saanud ja see tuleb täna sisse teha :D

kõrvits

Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Novembrihullar

  1. Tiina kirjutab:

    Lilleke on ilus, aga olen olnud juba aastaid Su koerakese austaja. Pildid on lihtsalt nii armsad. Ka kõrvits kahvatub ta kõrval.

  2. Inx kirjutab:

    Ma ütlen siis Carrole edasi, et kõrvits tema kõrval kahvatab….ja pannakse purki :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga