Kaisukaru 110

Oktoobri viimasel nädalavahetusel külastasime lapsega kaisukaru 110.aastapäevale pühendatud karumessi. Art Teddy Planet-i suure näituse peakorraldajaks oli Larisa Koh, Eesti karukunstiemand!
Selline tunne on, et kaisukarud on eksisteerinud iidsetest aegadest peale, aga võta näpust – pühitses alles 110 – ndat sünnipäeva. Auväärt vanus sellegipoolest.
Sõitsime oktoobri vimase nädalavahetuse hommikul Tallinna ja suundusime Saku Suurhalli karumessile-näitusele, kus Aire meid juba ootas. Airel oli selle messiga täiesti otsene seos, sest tema oli seal oma karudega täitmas ühte väikest boksi.
Meie alustasime messiga tutvumist ikka servast ja ilma liialdamata, ülisuure huviga, sest vaadata oli seal oioi kui palju. Ainult karud muidugi messil ei olnud esindatud. Oli ka nukke ja muid loomi. Kõike oli palju – erinevaid, fantastilisi ja omapärasedi kaisukaid või nukke. Mis mind üllatas aga tõsiselt, et meie messile olid tulnud inimesed näitama oma töid lausa väga kaugelt. Julgen arvata, et kaugeimad külalised olid 1850 km kauguselt Venemaa põhjaosast. Kui ma küsisin vaadates visiitkaarti, et kui kaugel see koht asub, sest eeldasin, et see on kuskil Venemaa kaugetes avarustes, siis ma tõepoolest ei osanud arvata, et see on nii kaugel. Meistreid oli kohale sõitnud ikka tõesti igalt poolt. Eestalstest karude tegijaid on meil aga vägagi vähe ja üks nende seast ongi meie armas Aire. Ma usun, et kõik, kes messil käisid, olid rõõmsad, et seda tegid. Lastel oli seal vägagi põnev. Esiteks kogu see kaisukarunduse ja nukumaailm, mis oli oivaline ja lisaks erinevad esinejad messihalli laval, töötoad ja mängunurk. Mis mulle eriti torkas silma, siis messil osalejad olid ääretult lahked inimesed. Enamikus boksides pakuti meile kohe oma kallihinnalisi loomakesi ja nukke katsuda ja teha koos nendega pilte.

Nüüd peaks keskenduma fotodele, sest oma silm on kuningas….ja neid fotosid tuleb ikka hiigelpalju.

See on nüüd kas viimane mammut või veel järelejäänud elevant?

Kohtasin ka oma lemmikut, siilikest udus :)

Siin üks jupike Eestist pärist kollektsionääri kogust. Tema kogusse kuulub üks sadakond karu erinevatest riikidest. Need mõmmikud peaksid olema Prantsusmaalt.

Autor oma nukuga ja Kirke autori loomakesega…

Ja kauged külalised Severodvinskist – Tallinnast umbes 1850 km kauguselt…

Ja jälle muid tegelasi…

Ja lõpuks jõudsime ka Aire loomakeste juurde:)

Üks tõeline vintage – karu

Kuna Kirkel oli kohe tulemas sünnipäev, kinkis tädi Aire lapsele messil imeliselt armsa karukese. Seda ta siis käis kaisutas ja imetles. Laps oli silmnähtavalt õnnelik. Nüüd on karuke kodus kenasti aukohal. Aitähh Sulle, kallis Aire!!!

Siin see piiga oma armsa karukesega siis istuski :)

Vahepeal käis vaatamas laval moeetendust, ikka karu kaisus

Etendus läks kohati oma teed, sest Kirke imetles hardunult oma mõmmit:)

Messil oli üles pandud ka üks näitus ja seal ma kohtasin ühte ägedat jänest, kes on ilmselgelt pärit Alice Imedemaalt

Oh, mida imelist seal messil ka kõike ei tehtud ja sai nähtud

Messil kohtas imelist paeltikandit..

Siin on üks viltimise õpituba

Selliseid pärltikandis pilte oli seal päris mitmeid ja kuna nad olid klaasi all raamis, oli väga paha välguga pildistada, kuid ühe siiski võtsin peale, sest nad olid ikka täiesti imelised pildid. Nagu päris kohe.

Igavesti ägedaid soenguid kohtas seal messil…piigad, kes esinesid moeshowga.

Kaunis tantsupaar…

ja imeline kleit…

Ja jälle karud

Kohal olid isegi Sillamäe muuseumist 100 aastased karud

Aeg läks messil lausa lennates ja viimaks väsinud aga õnnelikena, olime tagasi Aire ja tema kaaskäsitöölise boksi juures. Kuna seal ees käis pidev tunglemine, siis sai see viimane pilt tehtud kuidagi küljepealt.

Peale messi läksime meie Kirkega veel Solarise keskusesse kohtuma minu Tartu sõbrannaga, kes töötab Vanemuise teatris ja oli just koos ühe sealse etendusega Tallinnas käimas. Tõeline rõõm oli kohtuda ja lobiseda, eriti veel sellise chai latte tassi taga :)

Kui me millalgi vastu ööd koju jõudsime, siis korjas Kirke kõik oma mõmmid kokku, sest uus karuke pidi ju nendega tuttavaks saama. Uus karupreili – Anna Maria Mesikäpp