Aeg – ajalt armastan ma käia siinsamas oma kodumaja kõrval üle kraavi võsas pildistamas. Ikka siis, kui olen midagi just õues tegemas käinud, või on toas tegutsedes äkki tubasest tegevusest villand saanud. Veider küll, aga ikka leiab sealpool kraavi midagi pildistada ja iga kord teistmoodi. Teisele poole kraavi jääb mahajäetud vana krunt, kus on üks paras risuräsu. Vanu puid ja põõsaid, toikaid ja roikaid ning kaaskodanike poolt sinna “jäetud” vanu kingi, plast – topse, kilesid ja muud kola. See on nüüd asja kurvem pool jah. Et kuidas ikkagi inimesed sedasi kergel käel risustavad meie loodust ja elukeskkonda? Ei oska paraku muud põhjust leida, kui puudulik lastetuba. Lapsed kasvavad ju meie endi kodudest ja kui kodus on domineeriv mentaliteet just selline, mis laseb lagastada, peaasi, et endal kodus on puhas, siis sedasi sellised inimesed ilmselt kasvavadki. Nojah. Mina püüdsin siiski täna kõige selle keskelt leida midagi ilusamat. Õue aga läksin ma eelkõige sellepärast, et naabrinaine tõi eile 25 tulbisibulat ja need oli tarvis maha panna. Novembri teisel poolel, eks :) Ilm oli super! Ma armastan sügist!
Lahe “üle kraavi” sul. Pildid on ilmselt lahedamad kui teisel pool kraavi esmapilgul näha oleks.
Eks ta ole, et kui vaadata ja märgata, leiab ilu igal pool – ka suure s***a sees :D Lihtsalt kordi toredam oleks, kui inimesed ei lagastaks.