Terve oma teadliku elu olen nii või naa moega kokku puutunud ja eks ta on ikka korralikult hinge kinni kasvanud. Kusjuures, sugugi mitte sel viisil, et tormaks ostma kohe hetkemoodi. Hooaja suurhittide vastu on mul pigem olnud alati trotslik vastuseis, kui et soov minna kohe seda viimast selga saama. Mood on huvitanud ja huvitab mind hoopis loomingulisest seisukohast. Mind köidavad detailid, kangad, mustrid, huvitavad tegumoed. Sellepärast olen ma ostnud väga vähe valmisrõivaid ja vajadusel õmblen endale ihukatted ikka ise. Palju põnevam on istuda maha ja hakata panema midagi paberile. Mõtlema, joonistama, mõtlema ringi, kohendama, otsima sobivat kangast ja lisandeid…protsess on ju nii huvitav. Mõelda välja midagi huvitavat nii iseendale, kui ka klientidele. Nüüd saab sellist loomingulist mängu kasutada juba ka tütre peal, kui temale kleite, seelikuid ja pluuse välja mõtlen. Laste teema on üldse mul praegu väga hinges ja mingid asjad selles suunas juba kujunevad. Ma armastan seda, mida teen.
Tütar ise on maast madalast selline hea riiete kokkusobitaja ja ideede genereerija. Väike moemutt, nagu ma teda vahest ikka hüüan. Poegadest noorem on samuti selline moeteadlik ja tema oskus rõivaid sobitada on lausa kadestamisväärne. Oma valikud teeb ta ise, sobitab asjad kokku ja pärast küsib minult vaid kinnitust, et mida siis emps ka asjast arvab. Arvan küll. Siiani pole pidanud veel kordagi ütlema, et kuule…nii see küll ei sobi.
Selleks, et ise teha, on tarvis paraku ennast pidevalt tuulutada ehk siis käia vaatamas ka seda, mida teised teevad. Saab kaasa elada tuttavate disainerite edusammudele ja koguda inspiratsiooni ning saada nn tõuget, et ise edasi areneda. Kohtuda vanade tuttavatega ja tutvuda uute huvitavate inimestega.
Kui meie andekas noor disainer Triin Kärblane saatis kutse osaleda tema järjekordse kollektsiooni esitlusel, ei mõelnudki ma kaua vaid broneerisin oma kalendris selle päeva ära. Eelmisele esitlusele ma mingil kodusel põhjusel ei saanud minna, niiet seekord ma välistasin kõik takistused, võtsin tütre kaasa ja läksimegi kohale.
Meie päev hakkas küll pisut varem peale, sest rongid tahavad sõita siis, kui nendel plaan, mitte meil vaja. Nii olime juba pool 3 linnas ja kella kuueni oli aega maa ja ilm. Kuna lapsele oli vaja teksaseid, selliseid retukate tüüpi ja venivaid, siis suundusime Viru keskusesse ja Kaubamajja šopingule. Lapsel lõid muidugi silmad särama, et jee, šoppama :D Mina ei ole suurem asi šoppaja ja seega rõõma ikka väiksem, aga…vajadus oli ja tuli seigelda. Ülesanne osutus keerulisemaks, kui ma arvasin. Terve keskuse peale leidsime ÜHED püksid, mida kannatas jalga panna ja ära osta. Oh, me olime ikka väga õnnelikud, kui püksid saime ja ei pidanud enam seal ringi kammima. Aega oli meil siiski veel ja sedasi me siis läbi maja seiklesime väljapääsu poole, et laps vaatas, mida tahtis ja mina lonkisin sihitult sabas:D Ühel hetkel astus riiuli tagant välja väike kübaraga daam :)
Kui eputamised eputatud, läksime edasi Kochi aitade poole. Selles väikeses siseõues oli juba täitsa jõuluhõngu. Ehitud kuusk ja jõululaada moodi välimüük käis ka. Ootasime kuuse alla, kuni tuli mu kallis sõbrake Darja oma täditütrega ja läksimegi sisse kohvituppa. Otsisime endale istumiseks suurema laua punase vaiba kõrval ja tellisime kohe suppi ja sooje jooke. Pikk päev linnas oldud ja ei siis huvitanud enam kättejagatav Bellini kokteil. Saaks vaid süüa :)
Kui kõht enam ei korisenud ja soe jook oli ees, võis alustada õhtu nautimist.
Klaveril musitseeris Sergei Pedersen. Ülimalt nauditav esinemine.
Lõpuks oli aeg sealmaal, et kõik külalised olid kohal ja algas selle imelise moekollektsiooni esitlus. Muusika muide, oli väga mõnus. See, mille järgi modellid kõndisid. Minu viimase aja suur lemmikartist.
ja algaski show…mõned nopped kaunitest pitskleitidest, mis on kollektsioonist nimega Kameeleon ja palju õnne veelkord Triinule suurepäraselt esitletud ilu eest.
Ja nii tulid kaunid pitsilised naised trepist alla saali ennast näitama
Kohal oli muidugi mitmeid meediafotograafe ja laps suutis mul ikka korduvalt piltidele jääda :D Pärast avastasin siit ja sealt. Eile helistas Darja ja itsitas samuti plika imepärast oskust kaamera ette jääda. Ta ise kuidagi ei pane seda isegi tähele, aga kaamerad armastavad teda :D Üks Ardo Kaljuvee foto ja kolm Jelena Rudi fotot siis siia ka.
Piiga naudib moedemmi ja tema taga pildistab modelle Darja ja veel edasi, õnneks piisavalt kaugel kaamerast, istun mina ka :D
Siin vaatab tibi hoolega moeetenduse lõpudefileed
No ja pärast tuli mulle ütlema meie pitsidisainer Piret Kartus, et tütretirts on nendega koos pressifotol ja ega ma ei pane seda pahaks:D Piret on üks hästi armas ja andekas inimene, kellega on tore rääkida nii moest, pitsidest kui ka koertest :) See väike viiekuune kutsa muide, mõistab prantsuse keelt :)
Ja üks ülevaatefoto, kus meiegi suure laua taga istumas
Peale esitlust algas töö sektsioonides. Naised lobisesid omavahel ja armas oli vaadata, et NYMF-i moeloomingut oli seljas päris paljudel.
Ja üleval korrusel läks kleitide proovimiseks ja ostmiseks…
Ka Wise Style ehteid , mida kandsid modellid, prooviti ja sobitati…
Ei saa mööda minna ka ilusast kohvikuinterjöörist…uhked lühtrid, kaunid mustrid…
Letis olid askeldamas sõbralikud teenindajad….
ja seal olid väga maitsvad koogid…
Minu väike tips leids endale vahepeal puhkamiseks diivani, kui just treppidel ei patseerinud või vastleitud sõbrannaga ringi ei jooksnud
Kui oli aeg ära minna, suheldi sõbrannaga veel viimast korda läbi klaasi…
Õues aga oli isegi saan kingitustega kuuse all:)
Ja veel nägime enne viimasele rongile minemist hilisõhtust sadamat ja linna
Aitähh Triinule armsa ja inspireeriva õhtu eest!