Seda see detsember on. Päkapikud hiilivad ja jõuluvanadki on juba liikumas. Suureks rõõmuks toetab seda imelist jõulumuinasjuttu meie tänavune talv samuti. Lund aina sajab ja sajab. Käisin just koeraga õues ja lihtsalt seisad pimedas ja naudid lambivalguses sädelevat ja laisalt langevat lund. Mulle meeldib selline talv, oi kuidas meeldib. Laps magab, ise saan päevatööst puhata, oma mõtteid mõelda ja aknast lumesadu vaadata.
Meie kodu päkapikud on aktiivselt tööl. Küll pisut teistmoodi, kui tavaliselt, sest meie päkapikud komme – küpsiseid ei too. Nagu laps asjalikult ise ütleb – päkapikud on teadlikud, et kommid lastele head ei tee. Piisab ka sellest, et jõulukingiks saab neid kommipakke mitu tükki. Meie kodu päkad toovad hoopis selliseid väikeseid armsaid kingitusi või siis meisterdamisvidinaid. No näiteks vilditud lepatriinu või hama nupud või mõned paisuvad värvid, teinekord jälle paki säraküünlaid….ja rõõmu on sellest oi kui palju.
Jõuluaeg on meie peres kujunenud tänavu üle ootuste aktiivseks ja tegusaks. Vahepeal juhtub ühele päevale kohe mitu üritust ja siis vaata, et igale poole jõuaks.
Nädalavahetusel sai tähistatud oma sünnipäev, mis oli hiiglama tore ja ma siiani mõtlen sellele ja rõõmustan, et kus on ikka suur õnn omada häid sõpru ja kui nad tulevad sinuga koos ühte verstaposti tähistama….siis oled kohe nii nii õnnelik :D Ja ma armastan kogu hingest selliseid mõnusaid sünnipäevi, kus puudub traditsiooniline süldilaud ja kohaletuleku kellaaeg. Hommikust on meie kodu uks külalistele avatud, vaikselt vaaritad süüa head ja paremat ja kes tahab, see ise tuleb ja ise vaatab, mis kell tuleb. Nii jääb kõigiga aega eraldi juttu ajada ja samas mingid ajad tulijatel kattuvad ning on suurem rahvas lõbutsemas ja naermas. Kirke esitas meile isegi laheda tantsukava, mis pani Airel silmad särama….nägi vist mustlastantsus järelkasvu :P Õhtul hiljem mängisime oma suurte lastega veel ühe partii Eesti mälumängu ja peetud ta saigi. Aitähh kõikidele!!!!!!
Esmaspäeval käisime Kirkega Estonias gospelkontserdil. Äge oli. Vaatamata sellele, et eakad daamid said korralikult reisides vintsutada ja eelmisel päeval saabumise asemel jõudsid kontserdimajja 20 min enne kontserdi algust, ilma pagasita ja esinemisriieteta, ilma pillideta…väikese soundiproovi järel nad aga olid kenasti laval ja kontsert võis alata. Meile meeldis.
Eile oli tihe päev linnas ja kui me läksime üle raekoja platsi kesklinna, siis otseloomulikult ei saanud mööda põhjapõtradest ning Kirke igatalvisest kirest külastada jõuluvana majakest. Ta on seal taadile laulmas käinud juba 4 aastat ja nali naljaks, vähemalt meile on sattunud 3 aastal küll sama jõuluvana :) Nii ongi kuidagi välja kukkunud, et nad Kirkega juba semud ja siis jätkub juttu kauemaks. Eile lobisesid ja mängisid kahekesi jänkudega, keda oli jõulumehe majakeses puuris tervelt 3. Minuga ajas taat vahepeal välismaakeelset juttu, et laps aru ei saaks :D Ukse taga ootavad algkooli poisid muutusid juba lõpuks kärsituks :D Õhtul tagasi tulles oli aga mul paras tegu teda sealt eemale juhida, sest lapsel oli idee fix minna aknast piiluma, kas taat ikka kenasti magab :D
Meil siis esimene esinemine jõuluvanale tehtud. Sellega muidugi eilne päev ei piirdunud, aga sellest edaspidi.
Õhtul, enne rongi oli meil aega ja läksime korraks kaubamajja. Suunasin lapse teadlikult mänguasjaosakonda ja läksin ise mujale kondama. Kui talle järgi läksin, siis lootsin saada teavet, mida ta leidis sellist, mida jõulumees võiks talle tuua :P Nojah, võta näpust. Vastust ma ei saanud. Üks suur nukk teda vahepeal seal köitis, kes kõnnib su kõrval, kui käest kinni hoida. uurimisel selgus aga tõsiasi, et seda nukku ei tohi panna istuma :( Et siis kas lamab või seisab. Nii me leidsimegi, et see variant pole ikka hea, kui nukku ei saa istumagi panna. OH häda ma ütlen, jõuluvana juba ju ootab kirja :P
Korrustevahelisel alal oli üks reetäis mõmmisid ja vat need köitsid last hirmsasti :) Nii nunnud juuuu :D
