Niipalju, kui me tipsiga valgel ajal vähegi kodus ja vabad oleme, niipalju me õue ka silkame. Ega siis neid talverõõme saa maha magada.
Kui ilmataat hellitab mõnusa ilmaga, kasutame kohe juhust ja läheme mäele kelgutama. Ei, ei, mina ei istu ega passi mäeveerel niisama. Mina ka kelgutan koos lapsega. Koos on ju lõbus :) Alla jõudes lepime alati kokku, kas järgmine liug tuleb koos või tahab tips üksi kihutada. Ühest mäest meile kah ei piisa. Ikka vaatame veel ringi, et milliseid tippe vallutada. Meil maja taga eemal on üks eriti äge koht, kust saab ikka järsu ja suure hooga sõidu teha :D Ega seal vist keegi peale meie ei käigi. Seal saab aga vinget lumemöllu teha sõites ja lõbus on uperkuuditada ka.
Tavaliselt ma meie sellistele möllamistele fotokat kaasa ei vea. Täna tegin erandi ja panin fotoka seljakotiga selga. Nii sai kelgutamisest vabal ajal teha mõned pildid ikka ka.
Päikese käes saab isegi talvel mõnuleda
Tee kelgumägede poole meie kohalikul terviserajal
Juba mägi paistab
Siuhh mäest alla
Juba üleval tagasi
Jälle alla…
Põmm, uperkuuti ka :D
Metsas oli täna hiilimise ilm :P
Ja mõtisklesime, millist ilu oskab ikkagi loodus meile luua
Mõned seiklused võsa vahel lumes
Jagus lund isegi krae vahele…
Lumemüts või lumesiil?
Sellist radapidi traataia ja paremal asuva kraavi vahel me liigume kelgutamast koju. Huvitav, ilus ja salapärane tunne on seal sumada.
Ja maja taga tekkis lõpuks suurest sumpamisest väsimus :)
Meil ka korralik seeria lumised kelgupilte olemas:) Meil hakkas nagu võluväel igast nurgast “külamehi-naisi” juurde tulema ja lõpuks oli kohe palju lapsi. Tänapäeva talveriided on väga värvikirevad ja pildid seega lahedad:)
Igatahes, lumi on lahe!
Mind üllatab see, et meil on lapsi väääga vähe mäel näha. Üllatas eelmine aasta ja üllatab tänavu ka. Ja no pole nad miski seal lasteaia taga metsas kelgutamas, nagua rvati. Täna näiteks nägime seal tervelt ühte ema oma pojga suusatamas ja kahte vanemat meest suuskadel.