Alanud aasta kaks esimest nädalat on läinud kui linnutiivul. Nali naljaks, aga pole jõudnud blogida mitte üks rida. Ilmselt, kui oligi terake vaba aega, olen eelistanud teha midagi muud.
Uus aasta on meie elus alanud uute tuultega ja uue elukorraldusega ning paistab, et neid uusi sooje tuuli puhub üsna ohtrasti edasigi. Jah, igav meil tõesti ei ole. Sõnast igav pole ma saanud aru vist kunagi. Küllap see kuulub laiskade inimeste sõnavarasse :D Ok, laisk olen mina ka vahest, aga isegi siis pole mul igav.
Tegemisi on olnud nii palju, et uue töönädala alates tekib küsimus, et kus on minu puhkepäev? Kogu virrvarri sees on saanud missikandidaatidele jumestamist õpetada ja pildistada ikka ka. On olnud palju põnevaid jutuajamisi ja kokkusaamisi. Tööd…seda on olnud samuti palju. No ja raamatuid oleme ka kõvasti lugenud.
Selle aja, et lapsele enne und raamatuid ette lugeda, leian ma alati. Kui juhtub aga nii, et oleme õigel lugemise ajal hoopis kodust ära, siis loeme raamatut rongis. Vahest nii ikka juhtub. Lapsele lugedes avastad pidevalt uusi ja huvitavaid raamatuid ja kui toredaid jutte ikka lastele kirjutatakse. Osad on ikka nii lõbusad ja vahvad, et endalgi tore lugeda. Hiljuti on ilmunud üks vahva lasteraamat nimega “Keerutädi”. Soovitan seda soojalt lastele ette lugeda. Seal on mitmeid kohti, kus tasuks lastega loetu üle arutleda. Lõbusalt ja soojalt kirjutatud lugu Pelgulinna tädikesest ja teistest selle kandi elanikest. “Mamma Muu ja vares” on ka üks väga lustakas ja lahe lugemine nii nagu ka teised Mamma Muu raamatud. See sai meil just üleeile loetud ja praegu loeme ühte Lindgreni jõulujuttude raamatut. On jah jõul ammu möödas, aga mis teha, kui laps tahtis seda lugeda.
Kuna Kirke loeb nüüd juba ka ise, siis tavaliselt käib meil nii, et tema loeb ette pealkirja, mina siis omakorda jutu. Kirjatähtede lugemine tuli tal kuidagi iseenesest ja ainus häda on veel see, et pikki tekste ei jõua lugeda, sest pika lause lõpuks läheb lause algus meelest ära :D Täna võttis kätte ajalehe, et näedsa, ma oskan seda ka lugeda :)
Kui kõik päevased toimingud tehtud, lapsele ette loetud, veel midagi tehtud ja lõpuks ise ka voodi maandun, siis…olgu mis kell tahes, aga raamatut loen enne und kindlasti. Kasvõi 3 lk, aga loen. Viimase aja loetu hulka kuuluvad ” Minu maailmameri”, ” Minu India”, ” Minu Dublin”, ” Minu Sitsiilia”, ” Minu teekond paradiisi”. See viimane on muide üks üllatavalt omapärane raamat. Oh, pooleli on ka paras ports :D Lugeda on alati rohkem, kui jõuab.
Illustreeriv materjal siia postitusse tuleb aga hoopis vana aasta viimastest päevadest. Me ju küpsetasime piparkooke ometi :D Mmmm…ja meil on veel kaks pakki tainast tagavaraks :) Kui neid varsti tegema hakkame, siis lubasime kaunistada ka.
Ja siis me veel saagisime ja möllasime ja kaunistasime ja…saime endale sellise vahva majakese, kus sees elab küünal. Tulevaks aastaks saab maja uueks tuunitud, aga seekord sai ta just selline. Kaunistusteks olid tänavu eelnevalt valmistatud hamanuppudest lumehelbekesed. Pimedas need isegi helendavad.
Ja basiilikut saab meie aknalaualt endiselt :)
