Käevõrude lainel

Mõni aeg tagasi siin otsustasime taastada pundi naistega meie kunagise padjaklubi tegevuse, millega ühel ajal sai alguse ka seesinane blogi. Niiet aastat seitse tagasi siis. Mingi hetk hakkas meie seltskonnas sündima järjest lapsi, enamusel muutus elu hirmus kiireks ja vahepeal tekkis ilmselgelt ka teemade ümber lahkhelisid. Kellele meeldis vaid kudumise teema , kellele midagi muud, aga klubilise tegevuse mõte oli siiski erinevad tegevused ja nii saigi otsustatud teha paus. Nüüd aasta alguses oli aeg küps minna asjaga edasi.
Esimesel korral saime lihtsalt kokku ja pidasime plaane. Panime kirja, milliseid teemasid võiks üldse ette võtta ja kui sageli on meil reaalselt aega koos käia.
Järgmisel korral oli asi juba konkreetsem. Tegime reaalselt valmis esimese shamballa käevõru, mille tegemist Inge meile lahkelt õpetas.
Ma ise ei ole mingi eriline ehtefriik, aga teatud sorti ehteasjakesed mulle kohe täitsa meeldivad. Nii juhtus just selle käevõruga, et tegin esimese valmis ja tekkis isu teha veel ja veel. Vaatad aga pärleid ja lood omi mustreid. Eks sellepärast tegin kohe mitu tükki järjest, et õpitut kinnistada. Kui korra teed ja jätad sinnapaika, siis kipub see meelest minema.
Kuu lõpus saame jälle rõõmalt kokku ja siis on meil plaanis juba uus tegevus.

käevõrud

Minu esimene, mille tegin kaugelt mitte klassikalise shamballana, vaid minule omasena hõbepärlitega miksides

käevõrud

Teine sai tütrele, nagu need shamballad enamasti käivad, sädelevatest pärlitest ja seekord roosa

käevõrud

Kolmas on võrdselt esimesega minu lemmikute hulgas. Eelkõige valguses omapäraselt helendavate pärlite pärast. Lapsele meeldis see samuti väga ja nii tegime kauba, et kanname seda kordamööda.

käevõrud

Ja need kolm tegin korraga, kingituseks. Igaüks on tehtud mõeldes just konkreetse inimese stiilile ja maitsele.

Rubriigid: KLUBI, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD., MINU KÄSITÖÖ. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 Responses to Käevõrude lainel

  1. Tiina kirjutab:

    Oi kuidas ma tahaksin ka sellist padjaklubi. Aga pole sellist seltskonda, kellega koos patjadel istuda. Ise olen ma aga suht kehvaks tegijaks jäänud.
    Nüüd on mul vähemasti õmblusmasin hoolduses käinud ja see töötab nagu naval heal ajal.

    Pärleid on mul ka hunnik kokku ostetud, tahaks ka miskit tegama hakata:)

  2. Inx kirjutab:

    Jah, padjaklubi on mõnus :) Sa pead siis äkki kord kuus meile sõitma :P Lapsed peale ja siia vurinal :)

    Mind pole pärlitöö kunagi väga köitnud, aga nüüd paistab, et veidike ikka nikerdan :)…seda enam, et pärlipuudust mul kodus nagu pole :D

  3. Vahur kirjutab:

    Üsna ilusad käevõrud. Mul naine tegi ka mingeid ehteid ja nii said ilusad kingitused nii mõnedki tuttavad. Kuid nüüd samuti peale teist aastat pole ta oma karpi ammu alla võtnud :) Võibolla, kui tal oleks analoogne padjaklubi, siis teeks ta isegi edasi.

  4. Inx kirjutab:

    Jah, eks üks hea seltskonnaga padjaklubi on kindlasti motiveeriv jõud :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga