Täiesti teenimatult on jäänud unarusse kokkamine. Mulle tegelikult väga meeldib süüa teha, aga aega selleks viimasel ajal napib ja isegi väga napib. Õnneks tekib sellega üks tore nähtus nimega – kui teha, siis midagi head, uut ja huvitavat. Minu jaoks tähendab sageli “midagi head” just uute toitude proovimist. Pahatihti viib üks asi teiseni ja nii saab valmis midagi uut, mida varem pole proovinud. Kindlasti pole üks supp paljudele üldse “midagi head”. Meie peres aga suppe süüakse ja hea meelega. Ja ei maksa arvata, et hea supi tegemine ei võta üldse aega.
Ühel päeval sirvisin tööl mingit ajakirja, kus oli pikem artikkel fenkolist ehk apteegitillist. Lugesin ja mõtlesin, et ohooo, tundub väärt kraam, mida ma polegi kunagi ostnud. Läksin siis peale tööd lootusrikkalt poodi, et osta seda kiidetud kraami ja ennäe, oligi poes täitsa olemas. Viisin karbikese kahe fenkoliga rõõmsalt koju ja mõtlesin, et mida võiks nüüd siis nendest teha? Postkasti oli sel päeval aga potsatanud mu ainus koju tellitud ajakiri – Nipiraamat. Esimesena sirvin seal ikka sõbrakese Tiina 7 päeva toiduretsepte ja oh seda rõõmu, kui avastasin, et seal olemas uutmoodi frikadellisupp, kus kasutatud fenkolit.
Eelmisel päeval koju ostetud broilerifilee tükid olid nagu tellitult kapis olemas ja supitegu võis alata.
3 porgandit
1 fenkol
2-3 spl toiduõli
1 sibul
1,2 l vett
1 tl soola
1/2 tl suhkrut
Frikadellid:
2 kanafileed
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 muna
1/2 tl soola
1/2 broilerimaitseainet
rohelist sibulat või porrulauku
Riivi kooritud porgand peene riiviga ja haki sibul. Kalla poti põhja veidi toiduõli ja prae porgand kergelt läbi. Lõpupoole lisa hakitud sibul.
Puhasta fenkol, haki ja lisa porgandi/sibula juurde. Kuumuta pidevalt segades, aga ära pruunista. Kalla köögiviljadele vesi peale ja lase keema.
Valmista frikadellid. Purusta kanafileed, sibul, küüslauk ja muna köögikombainis ühtlaseks massiks, maitsesta soola ja broilerimaitseainega( mina jätsin selle viimase lihtsalt ära, isiklikel kaalutlustel ja lisasin hoopis pisut jahvatatud pipart)
Kui köögikombaini pole, kasuta kanahakkliha ning lisa juurde hakitud sibul ja küüslauk.
Kui supiõhi on madalal kuumusel podisenud umbes 20 minutit, vormi teelusika abil väikesed frikadellid ja tõsta need supi hulka. Kui supp valmis, kontrolli maitset ja vajadusel lisa sool ja suhkur. Serveerimisel puista supile peenestatud rohelist sibulat või porrulauku. Kuna mul neid kumbagi polnud, läks loosi hakitud basiilik, mis kasvab truult meie aknalaual juba eelmisest kevadest ja paneme seda igale poole, kuhu vähegi tahame :)
Supp sai valmis ja isuga söödud. Laps kommenteeris, et keele viib alla :) Oligi pisut teistmoodi, selle fenkoli pärast. Annab sellise põneva meki toidule.
Aitähh Tiinale!
Öeldakse, et laplsesuu ei valeta ja tegelt on väga oluline pakkuda lapsele maksimaalselt palju uusi toiduaineid ja maitseid.
Meie kaksikud söövad ka tõepoolest kõike ja kui mõni laps külla tuleb, tundub nii naljaaks, et ei sööda miljoneid asju. Aga nad on aegade algusest peale ka kõike tahtnud proovida. Kerge apteegitilli maitse on ju päris huvitav, onju:)
Igatahes, tore, et supike maitses. Meie pere absoluutne supihitt on kana-klimbisupp ja klimpe peaks olema nagu roodule. Ma ise enam ei taha seda suppi, aga kuna pere nõuab, siis teen suht sageli.
Niipalju, kui ma olen elu kõrvalt jälginud, siis sageli need lapsed söövadki kõike, kus peredes on pakutud erinevaid maitseid ja vanematel endil pole kombeks toitu valida. Mul pole mitte üks laps kolmest toiduga pirtsutanud ja ega ma ise söön samuti sisuliselt kõike. Ok, sinepit ei söö, aga see pole ka otseselt toit :D
Midagi pole teha, laps ON kodu peegel ja lastetuba määrab ääretult palju. Mul lapsed isegi koolis alati söönud ja pole virisenud.