Me ikka siin naistega saame aeg ajalt kokku ja nikerdame. Viimasena tegime koos pusakeed. Sain minagi ühe valmis ja mulle täitsa meeldis. Alguses tundus see pärlite keeks heegeldamine lõputu tegemisena, aga kui tuli hakata otsi tegema, siis tundus see heegeldamine imeliselt lihtsana selle kõrval, kuidas kogu see kupatus kokku panna :D
Pusisin, mis ma pusisin, aga valmis ta sain. Tõtt tunnistades võin öelda, et tundsin oma sõrmi, kui kohmetuid viinereid seda keed kokku pannes :D Ilmselt harjutamise küsimus. Ma pole eriline pärlitöö fänn kunagi olnud. Üks kord on ikka esimene kord ja valmis ta igatahes sai. Seekor selline. Ehk tuleb kunagi soov teha veel mõni.
Väga armas susa-pusa:)
Tore on lugeda, et mul on suurem töö siis veel ees kui tehtud on:)
Mulle muuseas meeldis see heegeldamine. Kõige nürim oli algus, ehk siis pärlite niidi otsa ajamine.
Nojah, neid ajad ja ajad sinna paela otsa ja tundub nagu poleks otssa ega äärt. Heegeldamine ise on minu jaoks kõige lihtsam protseduur. Ega ma ei oska arvata, äkki Sul sõrmed märksa osavamad :D ja see lõpetamine polegi hull. Mina igatahes olin hädas :D