Kuigi me ei ela päris maal, vaid suures majas, mille taga on õnneks suur plats muru, ronimiseks suured kased, aialapp ja võsa – on päris maal ikkagi eriti tore käia.
Päris maal lööb Kirkes välja tõeline maalaps ja tühja sest, kui esimest korda jalga saanud uued retukad enam pesus puhtaks ei tulnudki. Kõigest asjad, aga tähtsam on tunne, emotsioon, mälestus.
Möödunud laupäev oli mõnusalt soe ja kui meil kella kolmest Katsiga tööpäev läbi sai, võtsime kodust Kirke peale ja sõitsime Katsi koju, Kabalasse, talusse.
Kirke lippas koos Katrini lastega – Heleene ja Markusega, kohe põldudele jooksma ja nii oli meil vaba voli tegeleda oma asjadega.
Lastel oli rõõmu laialt – põllul, kus leiti otsa saanud hiir; metsatukas, kus on kiik, ronimisredel ja onn; lakas, kus sai heintes hüpata ja veeretada. Aias ümber mesilastarude tuli küll hiilida, aga kiiker kaelas, oli seegi tegevus puhas lõbu. Ega ma päris kõike ei teagi, mis nad seal tegid. Kord olid metsas, kord põllul ja siis jälle lakas…igatahes tegemist oli küllaga ja isegi söömine polnud populaarne tegevus.
Meie sel ajal käisime võsas puud saagimas. Seejärel lehtedest puhastamas. No meil oli vaja raamatukokku üks puu tekitada. Suveraamat 2013 on alanud ja kõik osalevad raamatud ilusasti puu peal rippu. Lapsed aina registreeruvad ja seda on kohe hiigelvahva vaadata, et lapsed ka suvel loevad. Sügisel tuleb lugejatele kindlasti üks tore üritus, kus saab suvelugemine kokku võetud. Ma olen kohe väga rõõmus, kui kasvõi 1 laps saab ulatada jälle raamatule käe ja tänaval luusimise asemel või arvutis passimise asemel, loeb raamatut. Niiet jah, puu me leidsime ja ära tõime.
Toas uurisime veel aknaid ja ruume ja mõtlesime, millised kardinad me Katrini elutuppa teeme. Nüüd peame leidma aja, et minna koos kangaid ostma ja siis saab neid tegema hakata ka ükskord.
Oh, lõpuks istusime köögis, jalad toolil ja kõhud täis maitsvat kanakastet :) Ilus on see maaelu.
Kui lõpuks koju jõudsime, oli meie mustmuri otsata õnnelik ja plaanis juba järgmist külaskäiku sõprade juurde.
Ma lastel järel ei käinud ja pilte sai vähe. Nendel olid omad asjad ja saladused, meil omad tegemised ja jutud :) Hea olla oli aga kõigil.
