EFK 2013 Kiltsi mõisas

Iga – aastasel Eesti fotograafide kokkutulekul jälle käidud.
Esialgu, kui mulle pakuti taaskord seal koolitust teha, hakkas mu peas ringlema uss nimega “eiviitsi”. Lihtsalt jooksmisi on olnud nii palju ja minek oleks pidanud olema kohe viimase tööpäeva õhtul enne puhkust. Kuna sõbranna oma tütrega tahtis sinna väga minna, otsustasin lõpuks, et ok, teen koolituse ja lähme käime kokkutulekul ära. Vahetult enne üritust olin aga fakti ees, et kolmeks päevaks ei õnnestu kuidagi minna, sest mul pole kedagi, kes viiks koera õue ja annaks süüa. Eks tuli siis oma elu elamist kohandada koera järgi :) Sõbranna oma tütrega tulid reede õhtul peale tööd meile ja laupäeva varahommikul asusime Kiltsi poole teele. Saabusime täpselt hommikusöögi ajaks ja meid võeti rõõmsalt vastu kohvi ja muu söödavaga.
Minu koolitus oli planeeritud ennelõunasesse aega ja nii hakkasimegi üsna kohe peale hommikusööki tegelema ettevalmistustega – meigid, soengud, riided… Seekord ma otsustasin valmistada ette portreefoto koolituseks erinevalt varasematest kordadest hoopis kaks modelli ja kuna mõlemat koolitusaja siseselt jumestada ei jõua, tegin osa tööd ette ära ja kui suur rahvamass mõisasaali kogunes, jäi üle jumestada vaid üks modell ja rääkida sinna kõrvale koos Jaaguga fotomieiki ja portreefotot puudutavaid jutte. Koostöö meil Jaaguga sujub ja nii pole ka harvad rõõmsad naerupahvakud, sest ega tööd pea siis tegema surmtõsiselt, ikka väike nali sekka :) Selle koolitusega meie töine etteaste lõppes ja edasi oli juba puhas ajaveetimine.
Koolituse ajal jõudsin ka ise teha kiiruga mõned pildid, aga nendest teen päris omaette postituse.
Ülejäänud päeva pühendasime lihtsalt olemisele. Pildistasin sõbrannat, oma last, ajasin inimestega juttu, vaatasin – kuulasin teisi koolitusi ja õhtune aeg kulus lõkke juures, kus on alati üleval huvitavad teemad. Päeval jäin isegi ise oma kaamera ette, sest sõbranna nõudis kategooriliselt, et mina pean ka pildile saama :D Eks ma siis panin kaamera paika ja lain endast ka mõne klõpsu seekord teha. Lapsega koos piltide üle olen lausa õnnelik, sest neid momente on vähe, kus me koos pildile satume.
Kui kesköö hakkas lähenema, jätsime inimestega hüvasti ja sõitsime koju tagasi. Koer tahtis ju ometi välja ja süüa :)
Kuna enne tulemist kuulsin arvamust, mida rääkisid kuskil Hiiumaa fotolaagris kaks naist EFK kokkutuleku kohta, jäin tagasi tulles selle üle mõtlema. Nende kahe naise jutu järgi, polevat mõtet sinna kokutulekule minna, sest seal on kari mehi, kes jahivad aktimodelli ilaste nägudega ja muul ajal on inimesed purjutamas. Tõttöelda, aastate jooksul, mis ma seal käinud olen, olen näinud ühe korra päris purjus inimesi – noored mehed, kes ilmselgelt olid sattunud sinna juhuslikult.Teistel aastatel ma neid isikuid enam ei näinud. Kroonilised üritusel osalejad on alati soliidselt korrektsed ja pole kunagi silma hakanud labast käitumist. Seltskonnas on ikka üle 100 inimese vähemalt ja nende hulgas on väga erinevate alade esindajaid ja isiksusi. Kes tegeleb fotograafiaga sügavuti, kes on harrastaja, aga kõiki seob suur tahe teha head pilti. Jah, üritusel on alati ka akti pildistamise töötuba….aga ma ei ütleks, et joostakse seal suunurgast ila voolamas :D See oleks ikka ilmne liialdus. Pigem on see võimalus nendele, keda aktifoto, kui kunst huvitab ja ega igapäevaelus sellist pildistamise võimalust väga just ette ei tule. Ka modelli leidmine on raske teema, sest palju neid ikka on, kes on nõus tulema kamba ette ja leppima pärast sellega, et tema fotosi kasutatakse internetis jne. Muidugi ei saa ma välistada seda, et mõnel mehel ila jooksebki salaja :D, aga see on elu. Väga paljud selle aktikoolituse ajal üldse ei pildistagi, vaid pigem ajavad omavahel juttu ning arutavad fotokunstist laiemalt. Mida ma peaks veel ütlema on see, et fotorahvas on ütlemata viisakas rahvas. Ma ei ole näinud seal kunagi vedelemas prügi ega laga. Kõik on selle 3 – päevase telkimise juures piinlikult puhas.
Mis ma kokkuvõtteks tahaks tegelikult öelda on see, et üritus on just selline, nagu sa ise tahad seda näha. Kogu elu on peegeldus sinu mõtetele. Mina näen ürituses võimalust õppida midagi juurde, katsetada uusi asju, vahetada mõtteid ja kohtuda kord aastas vanade tuttavatega :) Ma isegi ei pildista seal liigpalju, pigem kuulan ja puhkan :) Ikkagi suvepäevad.

Nii me siin koos siis olimegi :)

Kuna ümber mõisa oli igal pool allikaid ja allikaveekogusid, siis lastel oli muidugi päev otsa tegemist veega solberdamisega. Kirkel seal samuti juba omad vanad semud ees. Tegime siis naljaga pooleks allikavee reklaami :P

Eks ma siis terve päeva olin valmis ka selleks, et üks hetk tuleb riideid vahetada lapsel…ja kui ikka sedasi kividel hüpatakse enamuse päevast, siis ükskord see juhtub niikuinii…õnneks oli juba õhtu käes ja sellest ühest korrast piisas :)

Loodus oli mõisa ümber imeline ja peegeldusi leidis siin ja seal.

Mõis ise oli samuti kena ja korras. Ürituse ajal tegid koolilapsed mõisas ka ekskursioone, nendele see ju koolimaja.

Kuhu viib see trepp?

Nagu igal aastal, oli selgi üleval osalejate näitus ja parimad said hiljam pärjatud.

Kohal olid nagu ikka ka vanameistrid, Gustav German nende seas. Tema on üks lahe vana mees, kellel on hullumoodi teadmisi ja oskusi, kellega on alati huvitav vestelda, elu- ja fototarkust kõrva taha panna ja kes alati ära sõites rõõmsalt sulle lehvitab :)

Ja nii jäin ma ka ise mõne korra pildile.

See vana puuront osutus meil väga populaarseks ja Kirke tahtis muidugi ka sellega pilti :)

Lapse pahameeletorina saatel sõitsime me öösel koju. Tema oleks tahtnud ikka telkima jääda ja sõpradega lustida. Pole midagi, tuleval aastal jälle :)