Nagu eespool ühes postituses mainisin, valmisid ühel päeval kaks kleiti. Mulle ja lapsele. Endale oli mul plaanisiki õmmelda, sest oli KOHE vaja, aga lapsele sai plaaniväliselt.
Nüüdseks on minu kleit juba nädala jooksul saanud kõvasti kanda ja lausa kaks korda pesta. Ühesõnaga, tegin endale kleidi, mille kannan ilmselgelt ribadeks, kui nii väljenduda. Ma ei õmble endale väga sageli, sest ei põe õnneks hilbumaaniat, aga kui midagi teen, siis saab see asi ka automaatselt mu lemmikuks.
Kuna kleit on oma olemuselt lihtne, aga elegantne, siis paistab, et ta meeldib paljudele :D Seda tõestab see, et tellimusi taolisele kleidile juba tuleb…nii täiskasvanutele, kui lastele :)
Ise omas kleidis ja koos lapsega uutes kleitides oleme me kaamera ette juba jäänud, paraku aga puudub mul ettekujutus, millal ma neid pilte näha saaks :)
Eile õhtul käisin pildistamas rabas ühte kaunitari ja kasutasin juhust – andsin modellile oma kleidi pildistamiseks selga :) Kleidiga sobiv kübar oli mul kapis õnneks samuti olemas :) Aitähh Sulle, Jaanika !!! Nüüd on mul pildid kleidist vähemalt olemas :)
Lisama peaksin ma veel vast seda, et kleit tundub olema väga universaalne. Saab kanda väga erinevates kohtades, olenevalt sellest, milliseid aksessuaare, kingi ja soengut kanda :)
Isegi rabavaikuses mediteerimiseks on ta väga hea :)
Mitte, et ma nüüd piltide kohta midagi tahaksin öelda, aga see kleit on päris elus ilusam. Kuidagi müstiline kleit.
Vaatad ja vaatad ja tunned kuidas oled hundinuiade keskel. Päriselt ka, see kleit on päriselt ilusam ja see kleit kuidagi lummab.
Aitähh Tiina :)