Kui tavaliselt enamus asju mis ma teen kolivad meie kodunt ära, siis seekord sain ma vastata lapsele nii, et vastus teda rõõmustas – see padi jääbki meile. Tegemist on õigupoolest padjakattega, mille sees on ostetud padjatoorik. Ajendas mind aga seda katet tegema üks omamoodi seik. Käisin laupäeval ühes poes, kus olid müügil taolised padjakatted. Nende hind oli põhjendamatult madal ja mul tekkis soov minna koju ja vaadata, palju sellise katte tegemiseks aega kulub. Poes olev kate oli ilmselgelt õmmeldud väikeste nobedate hiinlaste poolt olematu töötasu eest. Pealegi ei oskaks ma tõesti arvata kuidas antud toode peale pesu käitub. Sageli on sellistel asjadel õmblusvarud suhteliselt olematud ja nii pole palju tarvis, et kena kate peale pesu või padjasõda lagunema hakkab. Eriti veider tundus see hind ühe pisividina kõrval, mille tegemiseks ei kuluks tõesti enam, kui 10 minutit, aga hind oli soolane. Kodus võtsin siis kätte, kraamisin kapist välja oma kangad, sobitasin ja settisin, teppisin kenasti vatiinile, tagant kinnitus paeltega seotav…..ja aega kulus ikka päris palju.
Järeldus: mina olen nõus tegema sellist katet kas siis endale või sõpradele kingiks, aga olematu tasu eest kindlasti mitte. Tellimusel teeks vaid juhul, kui on teadlik tellija, kes teab, mis on õiglane hind. Kes teab, et ka käsitöölisel kulub elekter, vesi, küte ja tema tööaeg ning oskused maksavad. Nii lihtne see ongi :)
Padi, päris endale :)
Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD., MINU KÄSITÖÖ. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Nojah.
Ma tegin kunagi suuri beebitekke lastehaiglasse. Teki materjali hind (beebile tuleks teha ju maksimaalslet pehmed ja looduslikud tekid) oli umbes 20€.
Julgen arvata, et ma pole kõige aeglasem heegeldaja, aga alla teki omahind koos töötasu ja materjaliga tuli umbes 60-65€.
Milline täie mõistuse juures olev inimene suudaks, tahaks ja saaks seda osta? Ilmselt neid oleks, aga neid on vähe.
Seega jõudsin minagi selle tulemuseni, et müügiks neid teha ei saa. Teha saab vaid headele sõpradele või siis tõesti heategevusena. Müügiks neid teha ei tasuks, sest keegi ostaks nagunii.
Sinu padi on väga kena:)…see oli pika jutu lühike mõte.
Nii selle asjaga põhimõteliselt ongi.
Müügiks tegelikult teha saab, aga vaid sellisele inimesele, kes hindab teise inimese tööd, oskusi ja südamega tehtud toodet. Muul juhul….soovitan teha ise :) Tõttöelda iga selline tehtud asi jääb endal nii südame külge, et…ega raatsigi väga ära anda :D Teed ju südamega ja paned sinna sisse oma hingest tükikese.
Ja veel kuidas on:)
Just täna rääkisime ühe sõbraga sellest, et kangapoe müüjad räägivad sellest kuidas peoriiete kangaid ostetakse vähem.
Lihtne arvestus näitab, et kui ma saan tüdrukute peokleidi 12€ kätte (uus ja tellitud välismaalt), siis miks ma peaksin laskma lapsele kleidi õmmelda.
Ühe korra kantud kleidi müün maha 10€ eest, saab kanda teine laps. Järgmine müüb selle edasi 8€ eest…sest 1-2 korda kantud kleit on ikka veel nagu uus.
Miks ma peaksin ressursse raiskama, maksma kordades rohkem õmblejale, maksma kanga eest kui ma saan mind rahuldava peokleid kätte ka poest. Eks ta olegi selline lõputu ring.
Just, kui rahuldud poest ostetud masstoodanguga :) Siin ongi valikute küsimus !