Kui elus on käes parasjagu see aeg, kus tuleb rännata pidevalt Tallinn – Tartu liinil ja sekka mõnedki Rapla otsad, siis kindlasti on abiks igasuguses transpordis magamiseks üks väike põsepadi. Ma ise olen rongis suur magaja, õigemini ükskõik millega sõites – ma võimalusel alati magan. Kui und pole, siis tavaliselt loen, aga enamasti on uni. Millal ma ennem ikka õigel ajal magama olen saanud, et ööuni oleks piisav. Ühel õppival tudengil pole aga päris kindlasti magamisest kunagi küll. Sellele mõeldes õmblesin Mariile just sellise väikese padjakese, mis peaks mahtuma alati kaasa või vähemalt kaenlasse. Padi on mõõdus umbes 28 x 28 cm.
Sellel viimasel pildil on üks ports korraga valminud asju jõulupakkidesse. Nüüd on nad kõik saanud endale õnnelikult uue kodu.
Lahedad jõulused ja lihtsalt mõnusad lapikad. Meie ilus jõulupadi on diivanil ja kõik, kes külla satuvad silitavad.
Tubli töö:)
:) Seega padi on teraapiline vahend – saab silitada :D