Nii nagu eelmised vist 35 aastat, nii ka seekord veetsin ma ühe jõulupühade päeva maal. Meil see ikka päris traditsiooniline perega, aga kui mõnda perekonda tulevad uued inimesed, siis pisut muutuvad ka traditsioonid. Sel aastal oli koosolemine pisut teistsugune. Kas nüüd parem või halvem, kas selline variant võetakse omaks või ei…seda näitab aeg. Igatahes on see kindlalt üks aeg aastas, kui suurem seltskond saab kokku, aetakse juttu, süüakse ja lastele jagatakse kinke.
Meie pererakukesel oli see rõõm, et saime paluda ühel lisakätepaaril teha endist üks pilt.
Sellised me siis oleme, aastal 2013 detsembris.
Kirke oli õnnelik, et püüdis kinni päkapiku. Sai vähemalt kõikidele tõestada, et päkapikud ongi olemas :P
Kuna onu Risto satub pealinnast koju harva, siis väikese päkapikuga tuleb iga kord uuesti sõprust sobitada.
Kui aga sõprus juba sobitatud, siis koos on ikka täitsa tore.
Vahepeal läks toas nii palavaks, et pisikese päkapikuga tuli taanduda teise tuppa ja tõttöelda oli endal ka seal õhku rohkem hingata.
On külapeal nii hea, kui on, aga koju jõudes on ikkagi kole mõnus istuda küünaldega toas.
Siia jutu lõppu lisaks aga hoopis seda, et päev hiljem käisid meil külas kaugemaltkandi lemmikkülalised. Nimelt T & T ja pesakond, ehk TiinaTiitjakaksikud :) No ja räägi sa või ära räägi, ikka toovad nad meile kuhjaga kingitusi. Igatahes oleme me rõõmsad nende külaskäigu üle ja kuigi me sõime täiesti ebatervislikku kooki, mille ma just enne nende tulekut ahjust võtsin, oli meil hiiglama tore. Me siis ikka rääkisime sellest tervislikust toidust ka. Et kusmaale ja mismoodi. Selgeks sai aga päris kindlasti see, et kõik väga maitsvad asjad( eriti just koogid) on enamast täiesti ebatervislikud. Sealhulgas minu kook. Igatahes jõudsime me kolm täiskasvanut selleni, et – vahest võib ikka küll olla täiesti ebatervislik, kui igapäevaselt siiski hoiad tervislikku joont. Õnneks pole minu jaoks tervislik toitumine olnud kunagi kaelamurdev tegevus ja nii pöördun ma südamerahus peale suuremaid pühadesöömaaegu oma vana kergema söögistiili juurde tagasi.
Nüüd siis kingitustest natukene ka. Õige natukene.
Kirke sai kingiks hulgaliselt kunstitarbeid, mille üle tal on ikka siiralt hea meel. Neid pole ju kunagi päris küll. Jõuludega on lapsel igatahes täienenud kõvasti igasuguste kunstitarvete varud ja mulle tundub, et nüüd ta joonistab ja meisterdab veel rohkem, kui ennem – kuigi ta tegi seda ka eelneval ajal palju. Juba tirin isegi mina kapist välja oma kooliaegseid kuivpastelle ja vesipastelle ja sütt ja mida iganes :D Sellest, mida mina kingiks sain, ma ei raatsi kohe rääkida, sest ma nautisin seda kohe päris terve õhtu. Niipalju küll, et ikka käsitööga seotud. Palju, palju, palju aitähhe teile, kallid sõbrad!!!
Kõikide muude heade ja imeliste asjade kõrval, tõi Tiina meile ka väga ilusad omatehtud südamekesed, mis nüüd ilutsevad meie kahara kuuse okstel. Pühade teisel poolel on mul igatahes juba täitsa hea meel, et poeg tõi tänavu nii suure kuuse. Nii saame me riputada sinna peale suuremal hulgal ilusaid asju ja ikka veel on kuusel ruumi küll.
Ma nüüd pugesin hästi toa nurka ja sain kuidagi suurema osa kuusest vist pildile.
Kahte komplekti tulukesi enam kuusel muidugi ei põle, sest ühtede pult kukkus diivanilt maha ja miski sealt lahti loksus…ja täiesti loomulikult, pole see karbike avatav. Ostke uus, eks. No ega ikka ei osta küll. Poeg muugib lahti, teeb terveks ja paneme teibiga kokku tagasi.
Ilus aeg jätkub!
Mõni päev peale jõule võin ma öelda, et ühtpidi olid selle aasta jõulud ilusad, aga teisalt oli nii kummaline, et õues oli sopp ja sodi.
Tegelt see kinkimise aeg on nii lahe, kuigi…ükskõik kui aegsasti hakkad ettevalmistusi tegema, lõpus läheb ikka kiireks.
Mul vist oli kogu aeg nii kiire, et ma seda soppa ja sodi ei märganudki :D Kui poeg kauni kuuse tuppa tõi, siis muutus meie väike maailm muinasjutuks :D Ja räägitagu mis tahes, kuni on peres lapsed, on kinkide aeg tähtis ja ütlemata mõnus. ma ei näinud meie peres ühtegi täiskasvanut, kelle silm pakki avades särama ei löönud :) Kiireks läheb nendega paraku jah, hakka või suvel mõtlema…..jah mõtlema võib ju hakata, aga kui tegutsema ei hakka, siis ikka tõmbled enne jõule :D Mul hea meel, et sel aastal ma tegin tõesti palju kinke ise. Need olid kuidagi palju enam, kui lihtsalt kingid ja õnneks ka praktilised :)