Sõpradega

Sõprade jaoks tuleb leida alati aega ja veel toredam on, kui saab koos midagi ette võtta.
Darjaga pidasime juba jupp aega plaani veeta koos üks tore päev enne, kui aasta läbi saab. Lasime selle suure kiire mööda ja siis võtsimegi ennast kokku, et midagi teha.
Meile mõlemile on see aasta olnud täis muutusi ja mõlema muutused pole lasknud meil kodust nii palju välja saada, kui me seda tahaks. Nii peatusimegi mõttel veeta koos lastega aega kusagil väljas süües ja lubasime, et uuel aastal saame varsti jälle kokku :) Darjal oli kaasas pere keskmine, kes on Kirkest vaid 3 päeva alla kuu noorem. Kuna nad titestsaati tuttavad ja üheealised, siis nendel on koos kindlasti huvitavam, kui näiteks varateismelisel poisil või 10 kuusel tütarlapsel. Et meil mõlemil oleks lihtsam aastavahetuse hakul hullunud pealinnas navigeerida, jäi kohtumiskohaks kesklinna Vapiano. Vana ja tuttav. Meie saime igatahes mõlemad salatist kõhu nii täis, et magusa loovutasime enamuses lastele. Kallistades, süües, kingitusi vahetades ja lobisedes läks aeg kiirelt. Õnneks on juba aasta alguses üsna varsti põhjust taas kokku saada.

Kirke uuris hoolega ise menüüd, et teha õige valik ja pärlid pandi seekord kaela, sest ikkagi Taneliga kokkusaaminu ju :)

Mulle meeldivad Vapianos väga need mõnusad rohelised saarekesed keset lauda. Maitsetaimesõber, nagu ma olen.

Sõbrad tegid ühesuguse toiduvaliku ja lasid hea maitsta

Meie higlaslik salat

See pilt on tehtud juba õuejahedast õhetavate põskedega õhtuses rongis sõites viimast korda meie vana rongiga. Käes on aga praegused lemmikvildikad – sädelevad.

Tänavuse lumeta talve kodune rõõm – kamin – mille ees lõppevad paljud meie õhtud. Linnast ja õuejahedusest tulles on see parim, mis kodus olla võib.