31. detsembri päeval, võtsime Kirkega ette käigu raudteejaama. Tahtsime öelda head aega rongidele, millega Kirke on sõitnud terve oma teadliku elu ja tegelikult õppis ta nendes rongides isegi käima. Kuigi uued rongid on nüüd porgandoranžid, neis on pistikupesad ja wifi…on vanades oma nostalgia. Kui need uued kord ka normaalselt käima saavad, inimesi inimlikult mahutavad ja kõik praegused probleemid unustatud, harjume nendega kindlasti ära, aga vanadel rongidel oli kindlasti kohe oma võlu. Jääme tänutundega mäletama Edelaraudteega tehtud toredaid arvukaid rongisõite. Uuest aastast me neid enam ei näe.
Kirke ootab rongi
Kell näitab jaamas, et 4 minuti pärast on rong kohal.
Ja sealt ta tuleb, tore triibuline
Jääme teid hea sõnaga mäletama :)
Nende rongidega on selline lugu, et nad kuuluvad minu lapsepõlve. Kui mul on võimalik valida liikumiseks rongi ja millegi muu vahel, siis valin alati rongi.
Vanasti, eksole…kui me Tartus elasime, siis ma alati vaatasin Tallinnasse sõitmiseks rongi ajad üle ja kui need üldse ei sobinud, valisin bussi.
Minu lapsepõlvekoju pääsemiseks on aga rong jätkuvalt üks võimalustest. Kusjuures sellelt samalt nn teie liinilt. Tallinn-Viljandi liinilt. Mäletan lapsepõlvest, et peale Raplat läks rong justkui tühjaks või siis läks täis. Nüüd kannatab rongiga sõita siis kui teised ei sõida, ehk mitte tipptunnil.
Hetkel on rongiliklusega ikka suur jama majas, aga loodame väga, et need va porganditükid saavad lõpuks normaalselt liikuma ja inimestel rõõm rongisõidust taastatud.