Ühel päeval siin sügasin kukalt ja mõtlesin, et oleks vaja mingit karpi, kuhu panna pidevalt tööks vajalikke pitse – paelu. Peale mõningast ringivaatamist hakkas silma üks tühi pappkast kauba alt ja mõte hakkaski liikuma. Pappkastil “kõrvad” maha, vanast kanganäidisest õmblesin parajad kastiümbrised, pisut pva liimi, kaunistuseks pael ja oligi karp olemas. Boonuseks – mõnus taaskasutus.
