Tegin ühe kaardi, pulmadeks. Aprilli keskel seovad oma elud ühte kaks noort inimest. Kaksikudki perre sündimas suve lõpus. Olgu neil palju õnne ja teineteisemõistmist.
Tegin kaardi tellimusel ja soov oli, et sinna saaks paigutada ka kingituseks mõeldud raha. Ma siis nuputasin. Korjasin mõttekilde ja sobitasin…ja lõpuks kahe õhtu töö tulemusena sai ta just selline, nagu nüüd näha on.
Rääkidest veel üldse kaartide tegemisest, siis üsna üllatav on, et tänapäeval siiski neid teha lastakse, sest kaubandus on ju täis kaarte. Lausa lademetes. Küll trükituid, küll isetehtuid. No aga näed ikka tellitakse ja omamoodi ongi see tore, sest siis on see ikka päris personaalne.
Kunagi hallil ja kaugel nõukaajal tehti ka kaarte. Tehti kohe palju, sest poest polnud väga võtta. Mina tegin samuti. Siis oli tellimusi sagedasti ja panid kõik oma fantaasia tööle, et kaart saaks ilus. Sel ajal ma päris palju joonistasin kaartidele peale. Nüüdset lihtsat masinatega tehtavat pressimistehnikat asendas tol ajal redissule varre tagumine koonusjas ots, valguslaud või lihtsalt aken ja perfokaardid ning muud käsitsi joonistatud ja väljalõigatud šabloonid. Ühesõnaga tol ajal sai oldud ikka päris nutikas, et teha huvitav kaart.
Praegusel ajal on nii palju abivahendeid selleks, et luua…..lausa silme ees võtab kirjuks.
Igatahes selline see kaart sai. Ja rahalise panuse saab sinna sisse samuti ära paigutada :) Kaart – rahatasku.
