Ma olen ilmselgelt see inimene, kes loob oma suurt rõõmu väikestest asjadest , hetkedest ja tegemistest. Igas päevas on minu jaoks kindlasti midagi positiivset ja head, rõõmutoovat ja lõbusat. Kui vahel satub sekka mõni murepilveke, siis polegi teda sedasi elades väga keeruline hajutada. Kehitad õlgu, mõtled, et mis siis ikka ja lähed edasi.
Aasta aastalt on vähem neid asju, mis suudavad mu meelerahu kõigutada. Jah, vahest ma imestan, et isendeid siin issanda loomaaias on ikka ka selliseid, keda polegi veel näinud, aga see kõik on tühine selle kõrval, kui elad avatud silmadega elu rõõmutoova külje poole.
Mis seal salata, minu suurimaks rõõmuallikaks on minu lapsed. Suured on ikka nii suured, et nendega veedetud hetked on lausa kulda väärt. Neid ei näe just iga päev ja seda väärtuslikum on koosveedetud aeg. Poegadest on märkamatult saanud head nõuandjad ja tõsiseltvõetavad vestluspartnerid. Ja no eriti mõnus tunne on, kui näed, et lapsed hoolivad. See on ilmselgelt palsam iga ema hingele. Ja rääkida saab nendega nii paljudest asjadest. Vanema pojaga on jutuaegu jäänud pisut vähemaks, sest kui on tekkinud pere, siis paratamatult läheb suurem aeg ja aur juba oma elule. Nooremaga aga peame pikki jututunde, kui ta koju satub käima või teel punktist A punkti B mulle helistab.
Tütretirts on praegu veel kodu küljes kinni ja temaga me siis igapäevaselt rõõmustame, toimetame, seikleme ja vahel ka sõdime. Tema on selline igapäevapäikesekiir.
Kui suurim rõõmuallikas nimega lapsed korraks kõrvale tõsta, on mu järgmiseks rõõmuallikaks minu hobid, mis on sageli küll tööotsad, aga kuna ma neid tegevusi naudin, siis ongi see puhas rõõm.
Käsitöö – sinna alla kuulub nii rõivaste õmblemine, kui lapitöö ja viimasel ajal tõusvas joones õnnitluskaartide meisterdamine. Kui valmib pruutkleit, lõpukleit või mistahes muu rõivaese on ikka hea tunne küll. Suur töö tehtud ja inimese silmist, kellele see tehtud, peegeldub tagasi rõõm.
Fotograafia – see nüüd on tegevus, mis on 100%- line nauding. Pildistamine viib kokku nii paljude uute ja huvitavate inimestega. Põnevate üritustega ja uute kohtadega. Igale fotosessioonile lähen ootusärevusega hinges. Kui siis on aeg istuda arvutisse, et vaadata üle tehtud töö, saabub rõõm õnnestunud kaadritest ja püütud emotsioonidest. Järgmine etapp on juba see, kui rahulolev klient kutsub tagasi juba mitmendat korda igaaastasele üritusele või kui peresessioonil räägitakse juba järgmisest kokkusaamisest ja pildistamisest ja soovitatakse oma sõpradele – sugulastelegi.
Praegu, suvise puhkuse ajal, oleme me suhteliselt vähe kodus. Ilmad on ilusad ja teha on palju. Alustad päeva lahtise akna all harjutusi tehes ja seejärel naudid hommikuputru….ilma, et peaks ruttama tööle. Ja siis hakkad tegelema oma lemmiktegevustega :) Tööks on neid pisut kummaline nimetada.
Kuna ilmad on praegu kohe väga ilusad, siis kasutame igat võimalust minna ujuma. Juunis arvasin ma, et sel suvel vist vette ei saagi, aga võta näpust – praeguseks olen ujunud rohkem, kui eelmisel aastal kokku. Küll oleme sulistand Pirital, küll Paralepa rannas ja nüüd juba üsna mitu korda meie kodulähedases veesilmas. Endalegi üllatuseks avastasin peale 15 Raplas elatud aastat, et meil siin mõne kilomeetri kaugusel on täiesti ujutav veekogu. Ma tõesti ei tea, miks ma pole varem seal käinud. Pojad muidugi käisid seal lastena pidevalt.
Jutu võtan kokku mõne pildiga, mis said tehtud suve alguses, kui käisime tütrega linnas ühel päevasel sünnipäeval. Peale pidu me ei kiirustanud koju, vaid läksime hoopis poja kutsel Tondi restosse. Ta nimelt teist hooaega teeb seal kooli kõrvalt kelnerina tööd. Iga kogemus rikastab ja isegi, kui tahad tulevikus teha inseneritööd, tuleb kasuks iga erinev tegevus.
Me veetsime seal kohe päris mitu, mitu tundi, sest nii mõnusas keskkonnas vajusin lihtsalt diivanipatjadesse ja nautisin olemist. Tütretirts sebis koos vennaga ja korjas kokku tšekke, vahepeal joonistas, lahendas ristsõna ja sõi….temal ei teki üldiselt kunagi tegevusepuudust. Mina aga lasin meeleldi pojal ennast teenindada ja lihtsalt lugesin raamatut…teades, et mu armsad on minu lähedal. Kui meie šarmantne kelner mahti sai, tuli ajas jälle juttu ning toimetas edasi. Võib öelda, et õhtu oli täiuslik.
