Kellele pool elu, kellele vähem…ma ei teagi täpset vastust. Kindel on aga see, et 50 aastat abielu on ikka väga pikk aeg, kui vaadata tänapäeva elutempot, lahutuste arvu ja partnerite vahetamise intensiivsust. Ma usun, et igas 50 aastat kestnud abielus on olnud paremaid ja halvemaid päevi, aga nendel inimestel on olnud oskus ja tahe tulla nendest halvematest päevadest auga läbi, õppides sel viisil elus midagi juurde. Nendel inimestel on olnud tahe ja oskus hoida enda ümber perekonda. 50 aastat abielu tähendab ka suurt hulka eneseotsinguid, mida tehakse läbi koos kaaslasega jäädes ikka ja jälle tema kõrvale.
Tänapäeval on väga erinevaid kooseluvorme. On neid, kes astuvad ühest kooselust teise korrates samu mustreid ja samu vigu. On neid, kes teisel katsel saavad aru, mis on tähtis. On neid, kes hulguvad ulgumerel ja pöörduvad ikka tagasi sinna, kus leiavad mõistmist ja armastust. Eks see teineteise mõitmine ongi see, miks ollakse koos või hingesuguluses. Teadmine, et sinust saadakse aru. Ja on üks pisike käputäis, kes elavad 50 aastat koos ja hoiavad ikka käest kinni. Respekt.
Mis on tänapäeva kontekstis üldse abielu? Kas äriliit? Armastuse liit? Moeasi? Uhke pulma soov? Ei tea sedagi kindlalt öelda. Eks igal abiellu astujal on omad motiivid.
Kas abielu on oluline? Kindlasti on ja ei ole. Paber südameid ei liida ega paraku ka lahuta. Meenutagem kasvõi Eesti filmiklassikat ” Noor pensionär” :)
Loeb armastus ja sõprus. Et see, keda sa armastad, omal moel, on ka su väga hea sõber. Loeb see, kui perekonda soovitakse lapsi. Loeb sisemine soov.
Mina olen selle poolt, et abielu on kahe inimese ühine otsus, soov kinnitada oma armastust, soov minna koos läbi tulest ja veest, soov koos kasvada ning üksteist mõista.
Aprillikuu viimastel päevadel tähistasid oma kuldpulma mulle kaks väga armsat inimest. Minu poegade vanavanemad, minu kasuvanemad :) Mina olen nende kõrval kasvanud 33 aastat, näinud neid paremaid ja halvemaid aegu ja pidanud lugu nende oskusest hoida meid kõiki koos. Ma olen tänulik, et neil on jagunud armastust ja hoolt enamale, kui ainult oma lihastele lastele ja lapselastele.
Meie vanaisa 75 sünnipäeva eel tegime ühe südamliku fotoseeria, millest siia jagan vaid mõned fotod ja milledest sai valmis ajalookroonikasse minev raamat :)
Pikka iga ja jätkuvat elurõõmu!
Siin pildil on peal juba 4 põlve :) No peaaegu neli, sest üks lüli seisis kaamera taga.
