Olla ema

Olla ema on rõõm, privileeg, valu ja vaev. Ei kasva ükski laps ilma valu ja vaevata, aga rõõm, mida neilt tagasi saad on ikkagi mitmeid kordi suurem. Üks mees ütles nii kenasti oma naise kohta-ta on sünnitanud mulle lapse, ta on jumalanna :) Oleks selliseid rohkem. Aga mis nüüd sellest, emadest ja lastest tahtsin rääkida :)
Ma poleks elus osanud arvata, et mul on kolm last. Kolm väga toredat last :) Ma olen nende üle rõõmus ja uhke ja mulle meeldib olla just nende ema. Loodan väga, et ka nemad tahavad olla just minu lapsed ja ehk andestavad nad mulle ka mõned minu tehtud vead. Emadki on vaid inimesed, lihast ja luust. Aastaid tagasi poegi üksi kasvatades jäi mul tööd rügades nende jaoks ilmselgelt vähe aega. Tõttöelda, piinab see mind siiani. Teisiti kahjuks ma ei osanud tol hetkel. Ei saanud ka, pere oli vaja toita. Poisid on siiski kasvanud kenadeks ja toredateks noormeesteks ja praegu on neist juba tuge. Oli tegelikult juba ka siis, aastaid tagasi, aga teisel moel. Mu lapsed on kõik veel minu kõrval ja ei taha ma, et nad kiirustaksid tulistjalu elu elama. Las teevad elus rahulikult õigeid valikuid. Ma tahan väga loota, et nende valikud saavad siin elus olema paremad, kui minu omad ja poegadset kasvavad väärikad isad oma lastele ning toetavad kaaslased oma tulevastele abikaasadele. Siis ma teaks, et olen oma ematöö teinud hästi. Üks päev, kunagi hiljem, tahan ma olla vanaema õunapuu otsas oma lapselastele.

Eile oli emadepäev…..ja kõik, kes peavad mind emana oluliseks, pidasid mind ka meeles. Väga armas oli. Komme kogunes palju-tahavad vist mind paksuks sööta :P Ja kõik mehised kallistused olid nii mõnusad, kuigi ma pean kõigi poole ennast upitama, sest olen vaieldamatult nende kõrval üks paras väike punn :D Aga paganama hea tunne on olla suurte meeste kõrval habras ja pisike :)

Meelega olen jätnud siiani rääkimatta oma kõige suuremast silmarõõmust, oma tütrekesest :) Temal on oma lugu, temal on oma tegu :) Ta on päikeseks mulle, vendadele, isale ja paljudele teistele. Tema meeletu energia hoiab mind pidevalt valvel ja tegevuses. Ta ei ole lihtne ja mugav laps vanematele, aga temast saadud rõõm on tuhatkordne. See, kuidas üks särasilm suudab enda ümber rõõmu külvata ja nii elujaatav olla, see on imetlusväärne. Püüan anda talle kõik võimalused kasvada heaks ja tubliks inimeseks. Suur süda on tal juba paregu ja loodan, et karm elu ei tee seda südant väiksemaks ka edaspidi.

Tirts ei osanud veel sel aastal emadepäevast lugu pidada, aga tema igapäevane suur kallistamine ja särasilmne-emme kalli jutt-see kompenseerib täielikult tema teadmatuse :D Jõuab, meil on veel palju kauneid emadepäevi ees. Igal tirtsul on tavaliselt ka isa :P ja isa tõi mulle küll lilled :)

Koos käisime kolmekesi pärast veel Krantsi kõrtsis söömas Krantsi hunnikut :D Ja ilm oli emadepäevaks tellitud lausa oivaline :) Mõnulesime terrassil ja päike tahtis vägisi ka ampsu saada-küll mitte praest, vaid meie küljest :D

Siia oma heietuse lõppu pean kirjutama kindlasti ka seda, mis ajendas mind selle teema üle täna üldse mõtlema. Ehk see polnudki ainult eilne emadepäev, vaid see tunne, mida kogesin täna päeval, kui sekundi murdosa vältel tundsin hirmu, et kaotan oma tütre….. Ma armastan teda nii südamest, et parem, kui selliseid asju enam ei juhtuks.

Ja siin ta nüüd on, meie endi käsitöö. Ei väsi ma vist iial teda imetlemast :D Üks pildike meie hiljutisest perepildisessioonist Kristiina Männiku stuudios.