Mul on üsna sageli kombeks teha süüa nii, et avan külmutuskapi ja vaatan, mis mõtted tekkivad. Eile poest hakkliha ja kapsast ostes oli mul tegelikult mõte teha kapsahautist, aga välja tuli midagi hoopis muud. Võiks öelda, et mõlemad lapsega sõime ja mõmisesime heameelest. Nii maitsev oli.
Põhiroaks oli siis täidetud suvukõrvitsakooruke. Kõrvalroogadeks hautatud köögiviljad ja salat.
Hautasin potis vähese kookosõliga kapsast ja brokkolit, lisaks õige pisut soola.
Teise kaussi tegin haupkapsast, keedetud peedist, oliivõlist ja õige väiksest surtsust suhkrust salati.
Laevukese jaoks – pruunistasin pannil hakkliha, küüslaugu ja suvikõrvitsa tükeldatud viljaliha, mis tekkis koore uuristamisest. Maitsestasin soola ja pipraga ja ühe Umamist ostetud tulise maitseainega. Valmis segu panin “laevukestesse”. Laevukesed omakorda kegelt õlitatud vormi. Katteks värsked kodused tomativiilud ja laktoosivaba juust. Küpsetasin ahjus, kuni hakkas tulema head lõhna ja juust oli kenasti sulanud. Serveerisin koos kapsa-brokkoliga ja hapukapsasalatiga. Laevukesed jätsin teadlikult pisut krõmpsumad, et nad lausa plödiks ahjus ei läheks ja nii maitsesid nad eriti mõnusalt.
Suvikõrvits on üks minu suviseid suuri lemmikuid ja ma püüan tõesti igal võimalusel teda kuskile sisse panna. Hapukapsast lihtsalt peab sööma ja õnneks maitseb see ka tütrele. Igasuguste lisanditega saab hapukapsast alati muuta veidi erinevaks tavapärasest ja silmale lõbusamaks.
Kodustest vanaema tomatitest ma parem ei räägigi, nad on lihtsalt nii võrratult maitsvad.
Headest asjadest saabki hea toit.