Ühel päeval siin hiljuti oli mul kusagile kadunud parajalt õhuke kilepakend, mille sees vajalikud pehmed lapid kosmeetika eemaldamiseks näolt. No sellised hoopis teistsugused, kui poes müüdavad vatitupsud või ringikesed. Olemas nad olid ja poest ei raatsinud sellepärast uusi hakata ostma. Seda enam, et poe tupsud ei ole just väga puhastusvahendiökonoomsed. Küsimus oligi selles, kus need vajalikud lapid on. Viimati nägin neid esikus kapi peal….no aga seal neid enam tõesti ei olnud. Eks ma siis sorisin natuke oma mälus ja arvasin, et küllap ma kapist kangaid välja võttes pidin juhuslikult panema kilepakendi koos kangastega kappi. Esmasel vaatlusesl….ei leidnud ma neid kapist siiski mitte. Mis seal siis ikka – tõstsin kapi tühjaks ja hakkasin kangaid sorteerima.
Tagantjärele oli see hea otsus, sest sain korda nii kangakapi ja sorteerisin ära lapitöökangad teises kapis. Oma lapikesed leidsin selle sorteerimise käigus loomulikult üles.
Mis on aga kogu mu jutu mõte ? Ikka see, et vahest tuleb sellist sorteerimist/korrastamist ette võtta, sest selle käigus võib avastada veel mõne asja, mida ei mäletanud. Mul jäi seekord näppu üks päris ammu alustatud padjapüür lapse voodisse. Tõttöelda, ei oska ma praegu isegi välja mõelda, miks mul see töö kunagi pooleli on jäänud, sest teha polnud seal enam üldse palju ja üldiselt pole mul kombeks töid pooleli jätta. Loodan, et mul oli selleks ikka piisavalt mõjuv põhjus. Teha oli jäänud veel ju kõigest nööpaugud, küljed kokku ja nööbid ette õmmelda. Ma siis tegin selle tegemata töö ära ja lapsel on nüüd üks ilus padjapüür juures.
Hästi lihtne töö, aga kui kangad on armsad saab tulemus samuti ilus.
Lindudega kangas on tootmisjääkidest ning triibuline tükk kunagi kaltsukast kangarestide seast ostetud. Mõlemad 100% puuvill.
As always, organizing my fabric cupboard results in some unexpected findings. So this time i found a unfinished pillow case. So with a little effort i finished it and now i have a lovely pink pillow case. 100% cotton
Samal õhtul tõi laps tuppa mõnusates heledates toonides floksid. Naabrinaine saatis. Need vanad talulilled on mulle alati meeldinud ja oma värviderohkusega üllatanud. Ja kui mõnusalt nad veel lõhnavad…..
Huvitav, kas tänapäeva moodsates aedades on kellelgi üldse flokse kasvamas? Päris huvitav oleks teada.
Ma ei tea, kui moodne me suvekodu aed on, aga flokse on seal nelja tooni, valgest tumelillani. :) Ma kavatsen koduaeda ka istutada.
Minu arvates on floksid taas moes ja minu silmis pole nad moest ära läinudki. Ega tegelikult oma aias nii väga seda moodi ei jälgigi, see mis meeldib, seda istutan ja flokse on mul kolme tooni.
Oh, kui armas, et kellegi aedades neid iludusi ikka kasvab. Meil on siin suhteliselt aedlinn, aga flokse väga paljudes aedades ma just näinud pole. Minumeelest imeliselt ilusad lilled koduaias. Kui meil kunagi üks maamajake oli, siis selle üks seinaäär oli valgeid flokse täis. Majale nad vist väga hästi ei mõjunud, tekitasid vastu seina liigset niiskust, aga ilusad olid küll.