Viimastel päevadel on olnud sellised paduvihmad, mida ma pole päris ammu enam näinud. Kui tuleb vihmahoog, siis ikka selline nagu keegi kallaks taevaväravatest suure ämbriga. Lisaks suur tuul ja sageli veel boonusena rahe. Ma siis alati mõtlen kõikide nende ilusate lillede peale, mis inimestel aedades õitsevad….ja loodan, et nad elavad looduse kiusu üle.
Äikestki jagatakse meile viimasel ajal ohtralt. Kui muidu ikka seostad äikest palava ilmaga, et noh hautaski õhtuks äikest meile, siis…nüüd hakkab müristama ja sähvima vahest juba hommikul ja õues on täiesti külm.
Koer on vanaduses mõtlema hakanud. Ilmselt lesib siin päeval ja mõtiskleb elu üle järele. Vanasti ta ei kartnud ühtegi pauku. Peale ühte õnnetut, nõmedat ehmatamist hakkas pauku kartma – seega ka äikest. Nüüd otsustas vanake hakata kartma veel vihmagi. Tõenäoliselt on ta endale pähe võtnud, et kui hakkab sadama, siis küllap ka müristama. No ja ongi nüüd nii, et kui õues hakkab vihma krabistama, jookseb koer paanikas mööda tube, et kuhu voodisse saaks kiirelt hüpata peitu. Miks voodis temameelest turvalisem on, seda ma ei tea.
Kas on veel kellelgi mõni koer, kes kardab vihma???
Laps mul täna siin üritab juba mitmendat korda õue minna naabrimutikese lapselapsega…väga ei õnnestu. Saab aga riidesse ja õue, kui jälle tuleb suur ämbritäis taevast alla. Veidi aja eest käisingi teda naabertrepikojast vihmavarjuga päästmas. Läks sõbrannat õue kutsuma ja jäi sinna trepikotta vihmavangi. Sõbrannal on karm kord – külla ei lubata, külalisi ei lubata, maja peale saali ka ei lubata. Ainult õues tohivad mängida. Jube nukker, kui õues sajune ilm. Lapsed saavad kokku harva, sest sõbranna elab Tallinnas ja siis tahaks ju ometi koos mängida, kui ta siia satub.
Iseenda seisukohast on vahest päris hea, kui õues sajab. No mitte liiga palju loomulikult. Näiteks tööle minna ja töölt tulla rattaga mulle vihmaga väga ei meeldi. Mõni päev tagasi sain koju sõites üsna märjaks. Kuiv oli vaid see osa, mis veekindla purjetamisjope alla jääb. Koju jõudes tuli mööda nina alla pikk veenire, teksad olid kintsudest hammastega kinni hakanud ja kingad korralikult ennast vett täis kaaninud. Eile hommikul aga meil Kirkega vedas, sest enne suurt raju jõudsime napilt tööle ja otse sünnipäevalauda. Kes kolleegidest tööle hiljaks jäi, jäid juba vihma kätte.
Kui ma kodus tööd teen, õmblen või töötlen pilte, siis mulle vihm meeldib. Ei ole kiusatust õue minna ja kuidagi mõnus on askeldada. Vikerkaar meeldib mulle ka. Seda ilma vihmata ei saa hästi. Päris mitmel päeval oleme siin lapsega koos imetlenud üle meie maja kulgevat eredat vikerkaart ja vahest lausa topeltkaart.
Uurisin ilmateadet….ega me vihmast lähinädalatel väga ei pääse. Mul õnneks praegu tubast tööd kõvasti, aga kuu lõpuks ma nüüd siis tellin väga ilusat ilma. On kohe mitu, mitu põhjust!
Alles eelmisel nädalal oli nii soe, et laps mängis rõdul koos koeraga laevade ujutamist …praegu nuusutame juba tasakesi lähenevat värvilist sügist.