Tahtsin täna teha midagi oma suurest kollasest suvikõrvitsast. Jupimat aega oli mul mõlkumas peas see vahva retsept Merilini ja Indreku blogist.
Võtsin selle siis aluseks ja tegin veidi omampoolseid mugandusi vastavalt olukorrale.
Tehes ei järginud ma mingeid koguseid vaid juhindusin oma vaistust. Haudepoti asemel kasutasin hoopis suurt klaasvormi ja katsin hõbepaberiga.
Esmalt tükeldasin ilmatu suure kollase suvikõrvitsa. Üsna väikesteks tükkideks. Hautasin pannil kuldseks ja maitsestasin soolaga. Laotasin selle kraami klaasvormi põhja. Seejärel riivisin umbes 4 suuremat porgandit, hautasin pannil veidike ja panin vormi suvikõrvitsa peale. Edasi tükeldasin ühe suure sibula ja 3 küüslauguküünt. Praadisin nad kerget pannil üle ja lisasin hakkliha. Maitsestasin soola ja pipraga. Hakkliha muide oli Maximast ostetud mingi veider hakklihamass, mis on erinev tavalisest gaasikeskkonda pakitud hakklihast. Maitsegi tal teine, aga mõnus. Kõik selle praetud kraami laotasin jälle vormi, kõrvitsa ja porgandi peale. Kõige peale lisasin 400 g purustatud tomateid, aga erinevalt Merilini retseptist, olid need oliividega.
Segasin kausis 250 g hapukoort 250 g maitsestamatta jogurtiga ja kallasin samuti vormi-kattes kogu pinna. Peale raputasin tilli, peterselli ja tüümiani.
Edasi kogu kupatus ahju. 20 min vähem kui tund ja võtsin vormilt pealt hõbepaberi. 10 min lasin küpseda veel ilma, et pealmine kiht saaks kena :)
Kõrvale sai keedukartul ja söömaaeg võis alata. Pesakonna arvamus oli järgmine : Noorim, pisipiiga-sõi portsu ära ja küsis juurde :D Seega maitses. Keskmine laps-teatas, et täitsa söödav kraam, sööks veel :P Vanem poeg oma piigaga noogutasid kooris, et nii maitsev oli :) Seega au ja kiitus emaretsepti üllitajatele ja meie peres saab seda tehtud teinegi kord.
Pean tunnistama tõtt, et söögitegemise juures oli mul ka üks pisike abiline, kes väga hoolega jälgis tegevust ja püüdis kaasa aidata ning vahepeal maitses ikka ka. Eriti hoogu läks ta siis, kui suvikõrvitsatükkide alt vabanes kauss, mille sai kenasti pähe panna :D
rõõm lugeda, et retsept uusi fänne leiab :) minu meelest on nende maitsete kooslus lausa imetabane – üks mu lemmiktoite!