Uskumatu, aga meie pesamuna on nüüdsest koolilaps.
Ilmselt ma mõtlen nagu paljud vanemad enne mind, et kuidas küll sellest vastsündinud kribalast järsku nii ruttu koolilaps kasvas? Kuhu on läinud aeg?
Tõde on aga see, et eile oli 1. september ja tütretirts alustas oma kooliteed – päriskoolis ja muusikakoolis.
Hommik oli meil selline rahumeelne, ilma erilise erutuseta. Kõik piduriided olid juba valmis pandud ja jäi üle need lihtsalt selga panna, juuksed kammida ja kooli poole astuma hakata.
Ärevus tekkis alles kooli sisenedes, sest siis algas üks sagin. Esimese asjana läksime garderoobist oma klassi, kus oli klassijuhataja tund koos vanematega. Oi, põnev oli. Üle pika suve nähti jälle osasid oma lasteaia rühmakaaslasi ja siis on ju nii palju jutustada. Õpetaja tervitas, rääkis pisut vajalikke asju, lapsed said oma lillekesed üle antud ja siis jagas õpetaja igale lapsele kingituseks õpilaspäeviku ja kõik said oma nimed tahvlile kirjutada.
Lõpuks oli käes aktuse aeg. Vanemad läksid saali oma armsaid lapsi ootama. Samal ajal sai iga abiturient endale näppu väikese ja veidi kõhevil esimese klassi lapse. Küll oli saalis palju uhkeid vanemaid, kui lapsed riburada koos abiturientidega sisse marssisid. Esimene aktus oligi meie koolis 1. ja 12. klassi õpilastele. Terve kool on nii suur, et oma aulasse ära ei mahuta ja eks alustajad/lõpetajad vajavadki eraldi tähelepanu ja pärast käiakse niikuinii ennast ülejäänud klasside aktusel näitamas.
Kõneles meie kooli armas direktor Jaan Reimund, kes täna hommikul juba rõõmsalt lapsi trepil naeratades tervitas. Seda teeb ta muide iga koolipäev, kui ta just hommikul kuskil mujal olema ei pea. Tervitussõnad ütles valla haridusnõunik, abiturientide esindaja ja loomulikult esimeste klasside klassijuhatajad. Meeleoluka aktuse tipphetk oli kindlasti lastele aabitsate jagamine ja nii oligi 52 esimese klassi last võetud vastu suurde kooliperre.
Peale aktust käisid lapsed koos oma abiturientidest saatjatega tiiru mööda koolimaja ja tutvusid ruumidega. Viimasena käidigi läbi veel alanud uuelt aktuselt ja siis sai igaüks minna oma vanematega kuhu süda soovis. Nii see esimene aktus meil peetud saigi. Uhke tundega vastne koolilaps säras rõõmust ja vanematel oli hinges nii rõõmu, kurbust kui meeleliigutust. Natukene on ju ikka kurb, et polegi kodus enam pisikest last vaid on asjalik koolilaps :) ja selle viimase pärast on ju tegelikult väga hea meel.
Rõõmsat, turvalist, säravat ja teadmisterohket kooliteed kõikidele alustajatele!
Meie pere otsustas tähistada esimest koolipäeva kohalikus restoranis Ra – läksime sööma lõunat. Kirke arvas, et koos emme – issiga oleks tore lõunatada ja meile meeldis see mõte samuti. Nii me seal siis istusime ja vaatasime, kuidas järjest hakkas reserveeritud laudadesse tulema tuttavaid vanemaid tuttavate lastega. Väikese koha võlud :)
Kui kõht korralikult head ja paremat täis, viis issi tee tööle ja meie läksime koju, sest kohe tuli panna kook ahju ja siis tuli vanaema tervitama meie päevakangelast. Kella kaheks oli pidu vanaemaga peetud ja meil tuli võtta jälle jalad selga ning kõndida kultuurikeskusesse, kus oli algamas muusikakooli aktus.
Ka muusikakool austab oma esimese klassi lapsi uhke saali marssimisega ja püünel istumisega. Rääkis direktor ja rääkis vallavanem ( kes on meil tegus muusikainimene), tutvustati õpetajaid( muide, uus lahe noor meesõpetaja on õppinud džässklaverit. Äge!) ja lapsed said kingiks muusikakooli päevikud koos lillekimbuga. Esinesid vahvad ansamblid. Peale kõike sai siis veel koos oma erialaõpetajaga rääkida tundide toimumise aegadest. Muusikakooli tuli Kirke vanast lasteaiarühmast lausa 5 last ja oma uuest klassist veel kaks lisaks. Seega ka seal on ees palju tuttavaid nii alustajate kui ka edasijõudnute seas.
Kui kõik asjad aetud, tegime ka ühe pildi koos uhke valge klaveriga – ikkagi tulevane muusik ja pianist.
Ja lõpetuseks üks siirast rõõmu täis kallistus :) Kirke kohtas aktuse lõppedes oma endist lasteaiakaaslasest head sõpra, kellega nad tahtsid küll koolis väga ühte pinki jagada, kuid õpivad nad paraku erinevates koolides. Sõber oli tulnud oma õe aktusele ja nii see rõõmus kohtumine aset leidiski.
Sellega võis lugeda meie 1. septembri aktused lõppenuks.
Edasi läksime ostma kooliasju…..ja see ei olnud enam üldse väga lõbus :D Kole palju sai neid vajalikke asju ja küll võttis ikka aega, et leida kõik vajalik poest üles. Pealegi oli seal hiiglama palju rahvast ostlemas. Õnneks oli seal ka üks Kirke laulustuudio koorikaaslane, kes läheb juba neljandasse ja tema aitas meil lahkelt otsida just neid kõikse paremaid töövahendeid. Küll need suured juba teavad, mis hea on. Jätsime poodi hulga raha ja jäi veel üks käik – toidupood. Konsumis andis kasstädi meie üllatuseks lapsele armsa valges karbis täisšokolaadist muna. Ütles, et palju õnne koolilapsele. See oli nii ootamatu ja armas.
Lõpuks oli meil mõlemil käes hulga kotte ja kaks väsinud kronu kappasid nüüd koju tagasi, sest kohe oli tulemas suur venna oma perega lapse esimest koolipäeva tähistama ja see on ju ometi PIDUUUUUU!!!! Pidu jääb meenutama lapse isiklik draakonipuu. Loodan, et tal õppetöö kõrvalt on ikka meeles oma uue hoolealuse eest hoolitseda.
Kui külalised läksid koju…..hakkasime tegelema koolikraamiga. Igale poole nimed, vihikute kiletamised( mulle, kui rampsitöötajale on see õnneks nohu). Meie uue päevakava järgi olime ilusasti graafikus, laps oli kell 21 voodis. Lugesin muinasjutu ja oligi käes uneaeg.
……
Täna hommikul klõpsas laps silmad lahti kell 6.45 ja teatas – emme, ma olen nii elevil!!! Tahan juba kooli!!! Läksimegi, lausa 45 minutit varem :D Rohkem ei kannatanud oodata ja eks minul tuli aidata see esmane kraam kõik kooli tassida, mis neil jääbki terveks õppeaastaks kooli, et koju mitte vedada iga päev. Pealegi tuli õpetajaga veidi arutada kooli ja muusikakooli kellaaegu, sest 5 lapsel meie klassist oli mure, et ei jõua koolist teise kooli tundi. Õnneks, lahendus leidus.
Hetkel näeb asi välja meil nii, et nädalas pole ühtegi koolipäeva, kust saaks peale tunde otse koju. Ikka sammud kiirelt muusikakooli või laulustuudiosse. Tore ja samas sisutihe saab olema see kooliaeg. Mõned asjad on veel tarvis loksutada paika ja siis peaks saabuma rahulikum aeg. Ok, tegelikult mitte, sest varsti on jõulud.
Üks tore kild jäi ka eilsesse päeva. Läksime Kirkega muusikakooli aktusele ja laps küsis, et ema, mis sõna see abiturient tegelikult siis on? kas see tähendab, et renditud abi? :)
Üks laps meil peres läks veel eile kooli. Nooremal pojal on käsil ülikoolis kolmas õppeaasta. Aeg lendab…
Tore oli see esimene koolipäev! Tehtud!